pais

Arhiiv

Lektoorium Kuressaares, "Varjuefekt"

Lektoorium Kuressaares,

Vaid siis, kui meil on julgust vaadata näkku asjadele just sellistena nagu need on, ilma igasuguse enesepettuse või illusioonita, moodustub nendest sündmustest valgus, mille järgi tunneme ära tee, mis viib eduni - I Ching.

“Varjuefekt” on emotsionaalselt ja visuaalselt kaasahaarav dokumentaaldraama, mis selgitab, miks allasurutud emotsioonid ja lahendamata jäänud sisemised konfliktid viivad käitumismustriteni, mille tulemusel jätkuvalt kangutatakse ametist poliitikuid, purunevad vaimustavad karjäärid, kõigub majandus ja murenevad koost miljonite inimeste elud.

Praegusel avaliku alandamise ja meedia sulatusahju- ajastul jätkab Debbie Ford tööd igas inimolendis tähelepanu pärast võistlevate vastandlike jõudude ühise olemuse paljastamisega. Koos Deepak Chopra, Marianne Williamsoni, Mark Victor Hanseni, James Van Praaghi ja mitmete teiste tänapäeva väljakutsuvamate mõtlejatega valgustab Debbie Ford oma filmis Varju varjatud väge.

Sellel elu-muutval rännakul on oma tähelepanuväärsete lugusid jutustajateks inimesed, kes on tulnud läbi kuritarvitamise ja väärkohtlemise, elanud üle rassismi, holokausti või sõja. Kohtume nendega, kes on õppinud seisma silmitsi terroriga, ravima oma haavu ja varjuefektist jagu saades võtma omaks enda kõrgemat, kangelaslikku olemust.

Et inspireerida ja julgustada vaatajaid isiklikule arenguhüppele, on Debbie Ford koostanud oma Varjutöö praktika edukaimatest protsessidest ka spetsiaalse interaktiivse versiooni „Varjuefektist“. Praktika käigus tutvustab Ford kaheksat harjutust, mis on kujundatud paljastama varjuefekti inimeste endi eludes ja esitleb neid koos isiklikke piirangute ületamise võimalustega. Filmis tutvustab ta nendest meetoditest ühte rida.

Lektoorium Türil

Lektoorium Türil

Filmi "Sina oled oma elu tervendaja" tegijad on valmis saanud järjekordse kunstitööga, kus kolm tänapäeva inimest tunnevad vajadust leida oma elule uus suund ja tähendus. Wayne Dyer, oma elu esimeses filmis (käsikirja autoriks on Kristen Lazarian ning režissööriks Michael Goorijan), uurib keskeas esile kerkivat vaimset teekonda, kui püütakse leida elueesmärki ning eripära. Võimas teadvuse muutus - ego mustritest vabanemine, mille oleme omandanud tänu oma vanematele ja ühiskonnale ning mõjutab meie saavutusi, - väljendub elu mõistmises, olles keskendunud teenimisele ja vastu andmisele.

Film "The Shift" (Teadvuse muutus), mille võtted leidsid aset Kalifornia imekaunil Monterey poolsaarel, toob esile keskeas oleva inimese igatsuse elada rohkem sihipärast, südamest lähtuvat elu. Ülieduka ärimehe kriis, oma enda annetega tegelemist sooviv kahelapse ema ja tuntuks filmirežissööriks sooviva noormehe sisemine konflikt koos Wayne Dyer huvitavate tähelepanekutega on kokkupõimitud hinge liigutavaks filmiks. Lisaks inspiratsioonile, õpetab film "The Shift" meile, kuidas leida oma tõelise (hingelise) olemuse tee, mis pakub meile suurimat naudingut ja rõõmu.

TALLINNA LEKTOORIUMIS: ZEN-BUDISM – VÄRAV KOHALOLU VÄESSE.

TALLINNA LEKTOORIUMIS: ZEN-BUDISM – VÄRAV KOHALOLU VÄESSE.

TALLINNA LEKTOORIUMIS: ZEN-BUDISM – VÄRAV KOHALOLU VÄESSE. Film “Rahumeelne sõdalane”

Zeni nurgakiviks on tõdemus, et sansaara ületamiseks (kannatustest vabanemiseks) tuleb igapäevast elu mõtestada ja elada häirimatu, eetilise, virge olendina. Zen viib inimeses spontaan-intellektuaalse reaktsiooni täiuseni. Zen-meistrite loetelu, kes on silma paistnud täpsuse ja lihtsusega oma mõtete väljendamisel, on pikk. Nad eelistavad paradoksiloogikat tavatõdesid ja -väärtusi pakkuvale formaalloogikale, kuna see blokeerib meis intuitsiooni.

Wikipeedia

  • Kuidas jõuda kohalolus varjuva väeni?
  • Kuidas jõuda impulsiivse loovuseni endas ja inimsuhtluses?

Zen kui kaemusbudalus (zen---chan---dhyana=meditatsioon ehk kaemus) sündis Hiinas VI sajandil taoluse ja budaluse piiril kui “otsetee” ärkamisse; mitte “näpp, mis osutab Kuule”, vaid adepti asetamine “nägupidi vastu Kuud”… Endakssaamise jõulisust zenis väljendab tuntud “nõuanne”: “Kui kohtad oma teel Buddha – tapa ta!” Ka budaluse põhiürikuid, mida aastasadu hoolega hoitud ja ümber kirjutatud, peab zen “paberipahnaks, millega pühkida näolt mustust…” Zeni jõudes läände XX sajandi 60ndatel sai sellest küllap osa ka tollasest vaimsest massikultuurist, mis alles avastas elukestva arengu tegelikkust, romantiseerides või lausa müstifitseerides Ida Tarkust…Samal ajal kui zen “pole midagi erilist” ja alles “algab satorist (valgustumisest)”, sest alles sellest alates saab meie areng sisse tõelise hoo…Teisalt selgus, et Lääne kõikelamendavale “egole” ei mahu pähe pähe, et keegi inimesena kuskil võiks olla temast teadlikum, sügavam…Eelmaitset zeni tulekust olid  andnud juba J. Krishnamurti raamatud, omamoodi klassikalise aluse rajasid D.T Suzuki “Esseed zen-budismist” jne. Kaasajal on zenbudalik “totaalsus” leidnud mõnetist väljundit mh Eckhart Tolle “kohalolu-doktriinis”. Tõepoolest, kui “olen kohal”, olengi juba teadvel ehk kaemuslik (meditatiivne), tegelikkust selle “olemuseni” läbistav… Sedasama lakkamatut teadveolu kui Peeglisarnast Tarkust rõhutab ka OSHO…

Zeni esmasiht: peatada “pudrukatel” meie peas – “purjus ahv, keda on nõelanud herilane”…- mis võimaldab ärgata loovatel impulssidel meis, mis tulevad Tundmatust ja on seega meile endilegi ootamatud, üllatavad.  Alles pärast seda saab meis ärgata ka Tunnistaja – Vabaduse, Mängiva Inimese võti.

Zen-vaimus kulgeb ka seekordne videomaterjal teema sügavamaks avamiseks – film “Rahumeelne Sõdalane” (eestikeelsete subtiitritega)– mille pealkiri juba ise on zenilikult paradoksaalne, ühendades vastandeid – mis on igasuguse Tarkuse alus. Veel “zenilikke” oksüümorone: Kirglik Meelerahu, Mürisev Vaikus, Pingusetu Pinguldus, aga ka omakeelest - “kuradi hea”, “jõle (jube) ilus” jms. Zen võib olla ka šokiteraapia” – nagu nähtub filmistki - , kus Meister õigel hetkel õiges kohas teeb õige liigutuse….

"Rahumeelne sõdalane" on hämmastavalt hea tõsielufilm inimese vaimujõust, mis põhineb Dan Millmani ülimenukal autobiograafiliste  sugemetega  romaanil. Nimelt võitis ta 1964. aastal maailmameistritiitli batuudil, samuti on ta töötanud võimlemisinstruktorina Stanfordi ülikoolis. Dan Millmann (sündinud 1946) on üle kümne  raamatu autor, millest populaarseim ongi tema romaan "Way of the Peaceful Warrior" ("Rahumeelse sõdalase teekond" - 1980) - romaan sellest, kuidas andekas noor võimleja Dan püüab pääseda olümpiamängudele, et seal võita. Tal on selleks kõik eeldused, millest üks noormees unistada võib: erakordne anne, triiki täis auhinnariiul ja suur hulk tüdrukuid.

Elu muutub hetkega peale õnnetut mootorrattaavariid, mis noormehe sportlaskarjäärile kriipsu peale tõmbab. Raskes olukorras leiab Dan tuge bensiinijaamas töötavalt kummaliselt mehelt, keda ta kutsub Sokrateseks (Nick Nolte) ning kellest saab tema Vaimne Õpetaja; samuti naiseliku saladust kiirgavalt  Joy'lt (Amy Smart). Algab teekond, mis vaevalt kedagi külmaks jätab.

Peacful Warrior on inspireeriv film, mis võib muuta elusid – Sting

Sissejuhatus, Juturingi juhatamine, teesid: Peeter Liiv

Osalustasu: 6 euri

Koht ja aeg: kolmapäev, 2.märtsil kell 18.30 Kopli 62 (Otse „Volta“ trammipeatuses, tramm nr 1 ja 2)

Kuna ruum on piiratud, palun eelregistreeruda peeterliiv@hot.ee või 55527442.

Soojalt
Peeter Liiv

Lektoorium Tartus

Lektoorium Tartus

Lektoorium Tartus Küütri 14 teise korruse seminariruumis kolmapäeval, 23. veebruaril kell 18:00

LOOMISE JULGUS

Õhtu juhatab sisse teadjamees Arvi Pikner arutlusega sellest, mis suunas me inimesena liikumas võime olla. (45 min)

Kuidas me  oma reaalsust loome?
Kuidas seda teadlikult kujundada?
Mismoodi toimub koosloomine?
Missugused ohud ja võimalused on praeguses, kolmandas mõõtmes ?
Mismoodi toimub loomine viiendas mõõtmes?

Reaalsus on pelgalt illusioon, kuigi väga kangekaelne.“Albert Einstein
„Aatomid ei ole asjad, nad on ainult tendentsid.“Werner Heisenberg
Maailm ei ole koht, vaid meeleseisund.

Kui elu on illusioon, siis ei tähenda see, et sellel puudub eesmärk. Siinolemisel on oluline mõte, milleks on luua ja kogeda elu. Ma pean ennast sisemiselt muutma ja nagu võluväel muutub ka väline. Kui sa oled igavene, jumalik olend, kogu selle võimu, tarkuse ja küllusega, ei saa sa lihtsalt täringuid mängida. Kui selline olend mängib mängu, peab see olema ülim väljakutse. (filmist „Leap!“ (Hüpe!))

 

Kujutlusvõimel avarduda ning uutel vaatenurkadel kujuneda aitab fantastiline ja liigutav armastusfilm  "What Dreams May Come" (Milleks unenäod võivad saada). 1998, 109 min., eestikeelsed subtiitrid. (Produtsent Stephen Simon („Kusagil ajas“, „Jutuajamised Jumalaga“, „Väike hing ja päike“…))

Filmile järgnevad teepaus ja jutupulgaring, kus on võimalik jagada tekkinud mõtteid ja tundeid , inspireerida teisi ja vaimustuda ise…(ca. 60 min)

Osaluspanus 6€, kahekesi tulles kahepeale 9€.

Kohtumiseni!
Arvi,  Peeter.52
78539

…jah, magada... Võib-olla undki näha?

Siin ongi konks. Sest see, mis unenäod meil võivad tulla selles surmaunes, kui maise möllu puntrast pääseme, - see paneb kõhklema; siin peitub põhjus, miks viletsusel iga on nii pikk… …nii kaalutlus teeb pelgureiks meid kõiki ja südiduse loomulikust jumest saab nukra mõtte põdur kahvatus ning lennukad ja tähtsad ettevõtted teelt targutuste tõttu kalduvad ja kaotavad teo nime…
Shakespeare, Hamlet, 3.1., Georg Meri tõlge.

Film põhineb Richard Matheson-i samanimelisel novellil. Pärast oma laste hukkumist üritavad Chris Nielson (Robin Williams) ja tema naine Annie (Annabella Sciorra) oma eluga küll edasi minna, kuid leiavad, et see ei ole sugugi kerge. Annie on eriti liimist lahti ning viimase hoobi annab talle ühel päeval saabunud teade, et Chris on autoõnnetuses hukkunud. „Taevasse“ jõudnud Chris saab teada, et Annie on oma elu ise lõpetanud ja teda ootab sellisel juhul hoopis teistsugune eksistentsivorm. Chris otsustab oma elu armastuse päästa needusest, mille olemasolust naine ise teadlik ei ole ning asub ohtudest palistatud teekonnale.

Rahvas nimetab võimatuks seda, mida ta varem näinud ei ole.
Mõnikord, kui sa kaotad, sa võidad...

"Suurepärane meistriteos, mis kajastab efektselt elu pärast elu kogemusi ning elu süvamat mõõdet..."

Film tunnistati parimate eriefektide Oscari vääriliseks.

 

SÕBRUNEMINE OMA VARJUGA

SÕBRUNEMINE OMA VARJUGA

SÕBRUNEMINE OMA VARJUGA

Meie Vari  kui meie Tume, Haavatud Pool on see elujõuallikas, mille äratundmise, jaatamise ja tervendamise kaudu saame teostada oma inimpotentsiaali. Šamanismis nimetati seda „hinge tagasitoomiseks“ või „abihingede“ soetamiseks. Mida võimsam Teadja (shaman), seda rohkem „abihingi“ , st seda sügavam sõprus oma varjupoolega – ja toetus sellelt. Kui Carl Jung nimetas oma Varju arhetüübi integreerimist „sellitööks“, siis Ken Wilber peab seda küpse ego põhitunnuseks: kuni projitseerime omaenda hirmu, viha, valu väljapoole, teistele, pole me veel sotsiaalselt küpsed ning oleme sunnitud elama alalises „kriisiühiskonnas“, mida motiveerib hirm, mitte rõõm, loovus, tänu, kaastunne, armastus, vabadus. Carl Jung pani oma hingeravipraktikas tähele, et piisas minimesel vaid „ära leppida“ oma Tumeda Poolega, kui temas vallandus tohutu lisaelujõud – nii Varjus endas sisalduv kui ka see, mida ta varemalt oli kulutanud selle eitamisele endas. Selleks et minna vastu Lohele, tuleb saada Kuningapojaks; selleks et saada Kuningapojaks, on hää kohtuda Võluriga, kes meid „varjusurmast“ äratab... Üheks võimsaimaks Võluriks inimkultuuris on Kunst. Nõnda toetab ka meid selle õhtu eneseuuringuis film – „Varjuefekt“, mille ümber Juturingis oma mõtteid ja tundeid jagada. Film on eestikeelsete subtriitritega.

Sissejuhatus, Juturingi juhatamine, teesid: Peeter Liiv

Osalustasu: 6 euri

Koht ja aeg: pühapäev, 20. veebruar kell 11.00  Kopli 62 (otse „Volta“ trammipeatuses, tramm nr 1 ja 2, parkimine Volta ja Kungla tn vms)

Kuna ruum on piiratud, palun eelregistreeruda peeterliiv@hot.ee või 55527442.

Soojalt
Peeter Liiv

MÕTTEID VARJUEFEKTIST

Kui me ei lase oma tumedal poolel ohutul viisil end väljendada, hakkab see kuhjuma ja sellest saab võimas jõud, mis on suuteline hävitama nii meie kui ka teiste elusid.

Elu põhineb vastandipaaride kooseksisteerimisel. Meie vari peidab alati end iseenda eest. Selle asemel, et oma pimedusega silmitsi seista, projitseerime need omadused teistele.

Sest see, millele sa vastu seisad, jääb püsima. Kui sina ei tegele oma varjuga, tegeleb tema sinuga. Hävitusliku mustri ignoreerimise hind on see, et sa hävitad end seestpoolt. Sa ei plahvata, vaid varised kokku.

On ülimalt oluline ära tunda ja väljendada igasugust valu. Muidu jääb see meie sisse, laienedes meie kehas, põhjustades reaktsioone ja elamist mitteteadlikult. Lahendamata probleemid inimeste kehas, nende emotsioonid on otseselt seotud nende füüsilise keha, tervise ja heaolutundega, nende üldiste tervisliku olukorraga.

Olla inimene tähendab omada katsumusi. Ja et kõik on kogenud mingit traumat. Ja kui oleme vaprad, siis näeme, et iga kogemus on kulda väärt.

Me näeme neid asju kui hirmsaid kogemusi, jubedaid kogemusi, tumedaid kogemusi, kui nad tegelikult on valgustavad kogemused. Sest need aitavad meil olla need, kes me oleme. Need aitavad meil olla kaastundlikud, need aitavad meil olla andestavad, need aitavad meil vaadata asjadele hoopis teisiti.

Meie sügavaim hirm ei ole see, et me oleme ebapiisavad. Meie sügavaim hirm on see, et me oleme piiritult võimsad. See on meie valgus, mitte meie pimedus, mis meid hirmutab.

Me ei saa võidelda pimedusega pimeduse vastu, kuid me saame tule põlema panna. Kogu varjutöö eesmärgiks on viia meid punkti, kus me oleme valmis andeks andma.

Andestamise ja leppimise vahe on, et andestamine on see, kui näed teise inimese tõelist südant. See läheb tegudest sügavamale ja kellegi süüdistamisega  piirame vaid enda armastust. Andestamine kingib meile selle, et me teeme end sellega vabaks.

Kui sa tahad tõelist meelerahu, loovust, lahkust, kaastunnet ja rõõmu, siis sa pead mõistma oma varju ja sellega leppima ning sellest rõõmu tundma.    Kui varjud oskaksid rääkida, siis nad ütleksid meile, et meie valgus saab särada vaid siis,  kui oleme omaks võtnud pimeduse, et igas haavas leidub tarkus, et meid ootab suurem tulevik. Et meie valu pole isiklik, vaid kuulub kõikidele elavatale inimestele. Et elu on imeline teekond, leidmaks tasakaalu  meie inimlikkuse ja jumalikkuse vahel.

Mis oleks, kui sa teaksid oma keha iga rakuga, et sa elad vastavalt plaanile, mis on ülioluline inimkonna evolutsiooni seisukohalt. Mis siis, kui kõik see, mis leiab praegu aset ja su ego ideaalidega kokku ei lähe, on selleks, et aidata sul välja astuda oma kõige mustemate mõtete kitsikusest  oma kõige suurema unistuse suursugususse?

www.theshadoweffect.com

Lektoorium Tartus

Lektoorium Tartus

*Lektoorium Tartus Küütri 14 teise korruse seminariruumis teisipäeval,

15.veebruaril kell 18:30:*

Teadvuse nihe egokesksetest ambitsioonidest ja hirmust elule tähenduse ja mõtte leidmise suunas.*

Osaleme võimalusterohkes ja järjest kiirenevas muutuste protsessis, kus tähelepanuväärselt ja teenimatult suur roll on hirmul.

Kuhu mina selles muutuste protsessis olen jõudnud või kuhu ta mind on kandnud?

Kas ma tean kedagi, kellel on alatasa kulm kortsus ja kiire, kes on hoolimatu või kelle elu libiseb mööda asjade saamise nimel? Kedagi, kes ei ela mitte enda, vaid kellegi teise elu? Või sunnib hoopis kedagi teist enda elu elama? Kuidas olen mina sellega kõigega seotud? Mis on minu jaoks tegelikult oluline? Kuidas leida oma teed, kui ümberringi kõik kohutaval kiirusel muutub?

Nendel ja veelgi huvitavamatel, kohapeal kerkivatel teemadel inspireerib meid arutlema Michael Goorjani *(„Illusioon", „Sina oled oma elu tervendaja")*hingestatud ja vaimustav spirituaalne armastusfilm „Teadvuse muutus"(2009, 120 min.) Seekord omapäraselt õpetlikust vaatenurgast lähtudes.

„Teadvuse muutuses" osaleme me kolmes modernses kriisielus, mille sisse on hämmastaval viisil põimitud vaimse õpetaja Wayne Dyeri elutarkused.

Kord võimendamas, kord tähendust andmas, kord vihjamas võimalikele seostele ja lahendustele...

Noor ema, kes hoolitseb kõigi teiste eest peale iseenda, saavutusnarkomaanist mees, kes on vaimustav kõiges muus peale oma abielu ja filmitegija, kes otsib meeleheitlikult võimalusi, mis aitaksid tal ennast väärtuslikuna tunda. Iga elu on oma murdepunktis, muutuses- valikus, kus tuleb otsustada, mis on tegelikult oluline. Elu alguses järgime ego poolt kaardistatud rada, mille sihiks on auahned plaanid, võistlus ja püüdlused. Kui koidab keskiga, leiame ennast liigagi tihti randununa üksikutes ja kõledates paikades, mida me ei ole kunagi kavatsenud külastada. Meie kurbus ja pettumus ütlevad meile, e oleme teinud vale valiku. Keskeas tuntav igatsus uuenemise järele on justkui tuule pöördumine või tõusu ja mõõna vaheldumine .

Elus toimuv nihe, teadvuse muutus ambitsioonidest tähenduse suunas, juhatab eesmärgi ja tõelise enda taasleidmise rajale. See on puhastusprotsess, mis järgneb enesekaotusele.

Planeedil on toimumas oluline teadvusnihe, millele on vihjatud seoses 2012 aasta ja Maiade kalendri lõpuga. Kui see nihe on toimunud piisavalt suure hulga inimeste teadvuses, muutub kogu maailm. Usun, et kui 10 miljonit inimest vaatab seda filmi ja oma elu lähtuvalt enda olemusest muudab, toimub kvantfüüsikas „faasisiirdeks" nimetatav protsess- kriitilise massi ületamisel algav uus, vääramatu ümberkorraldumine, millega ülejäänud osakesed iseeneslikult ühinevad.

Kui Sa taipad, et sa ei tegutse mitte sellepärast, et keegi midagi Sinu heaks teeks, vaid sa tegutsed sellepärast, et elad oma elu eesmärki- võid sellise armastusega valgustada kogu maailma. Sel viisil toimib see minu elus. *—Wayne Dyer*

Kui tahad, et uksed Su elus oleks avatud, eemaldad end sellest, mida ego ütleb ja võimaldad endal elada lähtuvalt enda olemusest. Elu muutub oluliste väärtuste läbielamiseks mida Laozi sõnul on neli:

esimene on austus kõige elava vastu; teine on avameelsus ehk lihtsalt ausus; kolmas on leebus, mis elus avaldub lahkusena; neljas on toetus, mis avaldub teenimisena, teistele teenete pakkumisena. Niimoodi mõtlemine tähendab elamist tähenduses.

Hommiku sõnumid on sellest, mida saad ja ei saa teha, kuidas ühiskond sind määratleb. Elu pärastlõunal, pärast teadvusemuutust, on ühenduse saamine energiaga, mis hoolitseb kõige eest ja vajame vaid väärtuste tõekselamist.

Sügaval meis on koht, mis tahab tunda rahulolu. See tahab teada, et mu elu on midagi muutnud, et olen jätnud selle koha, selle planeedi, millel elasin, endast maha paremana, kui siia saabusin, et minu olemasolu puudutas sügavalt kellegi elu.

Asi ei puuduta vanust ega eneseleidmist - kus iganes oled, ükskõik kuivana, oled oma elu muutmisest vaid mõtte kaugusel.

Luuletaja Hafizilt on suurepärane tsitaat: „Isegi pärast kogu seda aega ei ütle Päike kunagi Maale, et oled mulle võlgu."

Soovitav osaluspanus 6€, kahekesi tulles kahepeale 9€

ARMASTUSE VÄLJAKANNATAMATU KERGUS II: film “ILLUSIOON…”

ARMASTUSE VÄLJAKANNATAMATU KERGUS II: film “ILLUSIOON…”

TALLINNA LEKTOORIUMIS kolmapäeval, 16. veebruaril kell 18.30: ARMASTUSE VÄLJAKANNATAMATU KERGUS II: film “ILLUSIOON…”

ARMASTUSE VÄLJAKANNATAMATU KERGUS II: film “Illusioon”

Kahekümne esimesest kahekümne kaheksanda eluaastani te võite valida kaaslast. Ja nüüd te olete valmis valima; läbi kõigi nende kahe möödunud elutiiru kogemuste olete valmis leidma õiget kaaslast. Pole kedagi teist, kes saaks seda teie eest teha. See on midagi, mis on rohkem vaistlik tegevus – mitte aritmeetika, mitte astroloogia, mitte hiromantia, mitte I Ching, nendega pole midagi peale hakata.

See on vaistlik tunne: olles olnud kokkupuutes paljude-paljude inimestega, järsku midagi plõksatab, mida pole kunagi plõksatanud mõne teisega. Ja teievaheline sobivus on nii kindel ja nii täieline, et sa ei saa selles isegi kahelda. Isegi kui sa püüad selles kahelda, sa ei suuda – kindlustunne on tohutu. Teil pole kahtlusevirvetki, kõik on rahulik ja kaunis, meeles pole ainsatki lainesäbarat. Usaldus on täieline, täiuslik. Selles täiuslikus usalduses on õndsus, õnnistus. Isegi sellest mõeldes võite vilksamisi näha, mis see olla võib, aga kui te seda tunnete, siis on see tohutu, võrreldamatu. Koos selle plõksatusega sa jääd paigale.

Kahekümne esimese ja kahekümne kaheksanda eluaasta vahel, kui kõik laabub sujuvalt, nii nagu ma rääkisin, ilma mingi vahelesegamiseta teiste poolt, siis sa leiad oma koha, ja kõige meeldivam elujärk saabub kahekümne kaheksandast kolmekümne viiendani – kõige rõõmsam, kõige rahulikum ja kooskõlalisem, sest kaks inimest hakkavad sulanduma teineteisesse.

OSHO

Jätkame eelmise lektooriumiõhtu teemat mehe ja naise vahelisest armastusest – mil vaatlesime teadliku armastuse astmeid ja Uue Lähisuhte eeldusi, mis võimaldavad alata tõelisel kooskasvamisel.  Seekord süüvime peamistesse inimsuhtetüüpidesse armastuses sotsioonika (Carl Jungi õpetuse psüühilistest funktsioonides rakendus armusuhetes) valgusel – alates ideaalasest, nn duaalsuhtest.. Seekord ilmestab teemat küllap kaasaja filmikunsti lummavamaid armastusfilme “Illusioon” (2006, 106 min., eestikeelsed subtiitrid). Nagu “Kusagil ajas…”, võidab ka “Illusioon” armastuse jõul surma piiri…

Legendaarne rezissöör Donald Baines (Kirk Douglas) lebab surivoodil, vaadates filme, millede loomisele ta on pühendanud kogu oma elu. Olles hoidunud pereelust ja sõpradest, kahetseb ta nüüd paljusid isiklikku elu puudutavaid ohverdusi. Oma vallaslapse Christopheri (Michael Goorjian) äratõukamine teeb talle kõige rohkem valu. Ta on näinud poissi ainult korra, 30 aastat tagasi.
Valudes vaeveldes libiseb Donald „unne“, kus talle näidatakse kolme olulist katkendit  mahasalatud poja Cristopheri erinevatest eluetappidest. Alguses kahtlustavalt, seejärel uudishimulikult ja lõpuks kütkestunult jälgib ta oma kaotsiläinud poja liikumist esimese ja ainsa armastuse, Isabelli poole, murdeeast kuni täismeheeani. Kasvamise käigus võimendub Cristopheri tõmme Isabelli poole ja samas ka kujuteldav kärisev isa hääl, mis hea nõu ja julgustuse asemel kinnitab, et  poeg on väärtusetu ja soovimatu…

Donald on kimbatuses- kas hinnata ümber kogu elu, või on tegemist järjekordse illusiooniga…

Kaasakiskuv lugu suhetest, armastusest ja surmast, mis juhib meid küsimuseni: Kui reaalne ja vääramatu on elu, mida juhime ja kui suur osa sellest on lihtsalt unenägu, illusioon?

Film jutustab ka valulisest lõhest isa ja poja vahel ning aitab leida kaotsiläinud suhete uuesti leidmise teed.

***

„Üks parimatest filmidest, mida ma näinud olen. Kui enamus filme pühendub hingelisele rahulolule, siis ILLUSIOON purskab ekraani täis ideid ja emotsioone, mis puudutavad südameid ja vaimu. Douglase esitlus on vapustav. Film, millesarnast me oleme igatsenud.” – Mark Vincente, „Mida k...t me üldse teame?” rezissöör.

„ILLUSIOON haarab Su südame ümbert kinni päris alguses ja ei lase enam kunagi lahti... Kirk Douglase liigutavaim ja kustumatu roll ning teise peaosatäitja/rezissööri Michael Goorjani esilekerkimine oma generatsiooni rezissööride hulgast ühe tundlikuima visionäärina.” – Stephen Simon, filmide „Kusagil ajas”, „Milleks unenäod võivad saada?” ja „Jutuajamised Jumalaga” produtsent/rezissöör, üks www.spiritualcinemacircle.com loojatest.

Aeg: Kolmapäev, 16. veebruar kell 18.30

Koht: Kopli 62 (otse „Volta“ trammipeatuses, tramm nr 1 ja 2)

 

Teesid esitab ja Juturingi juhatab: Peeter Liiv

Osalustasu: 6 euri

Kuna ruum on piiratud, palun eelregistreeruda peeterliiv@hot.ee või 55527442

Tule süüvima Tõelisese Armastusesse!

Peeter Liiv

Lektoorium Tartus, Küütri 14

Lektoorium Tartus, Küütri 14

Lektoorium Tartus, Küütri 14 teise korruse seminariruumis kolmapäeval, 9.veebruaril kell 18:30

Missugused hetked kirjutuvad Elu Raamatusse?

Kuidas mõjutavad meie teod ja tegematajätmised teiste elusid?

Kuidas peab lõppema hea ja õpetlik Lugu?

Kas on võimalik praeguste tegudega lunastada minevikku?

Mis on elus peamine? Milleks on inimesel süda? Mis suudaks peatada aja?

Millel on tähendus teekonna lõpus?

Vastuseid ja uusi küsimusi inspireerib mitmekihiline ja liigutav armastusfilm „ILLUSIOON" (2006, 106 min., eestikeelsed subtiitrid)

Legendaarne rezissöör Donald Baines (Kirk Douglas) lebab surivoodil, vaadates filme, millede loomisele ta on pühendanud kogu oma elu. Olles hoidunud pereelust ja sõpradest, kahetseb ta nüüd paljusid isiklikku elu

puudutavaid ohverdusi. Oma vallaslapse Christopheri (Michael Goorjian) äratõukamine teeb talle kõige rohkem valu. Ta on näinud poissi ainult korra, 30 aastat tagasi.

Valudes vaeveldes libiseb Donald „unne", kus talle näidatakse kolme olulist katkendit mahasalatud poja Cristopheri erinevatest eluetappidest. Alguses kahtlustavalt, seejärel uudishimulikult ja lõpuks kütkestunult jälgib ta oma kaotsiläinud poja liikumist esimese ja ainsa armastuse, Isabelli poole, murdeeast kuni täismeheeani. Kasvamise käigus võimendub Cristopheri tõmme Isabelli poole ja samas ka kujuteldav

kärisev isa hääl, mis hea nõu ja julgustuse asemel kinnitab, et poeg on väärtusetu ja soovimatu...

Donald on kimbatuses- kas hinnata ümber kogu elu, või on tegemist järjekordse illusiooniga...

Kaasakiskuv lugu suhetest, armastusest ja surmast, mis juhib meid küsimuseni: Kui reaalne ja vääramatu on elu, mida juhime ja kui suur osa sellest on lihtsalt mõistujutt , legend või unenägu? Illusioon?

Väljakutse südamele ja hingele...

Punase niidina jookseb läbi võimetus ja soovimatus suhtestuda ja võimaluste ilmnemine selleks, kuid järjest keerulisemal moel. Film jutustab ka valulisest lõhest isa ja poja vahel ja lõhest, mille mehed ise loovad enda ja elu vahele, suutmata elada armastuseta elu ja leida oma kohta maailmas...

... ning aitab leida lahendusi ja vastuseid, kaotsiläinud suhete uuesti leidmise teed.

***

„Üks parimatest filmidest, mida ma näinud olen. Kui enamus filme pühendub hingelisele rahulolule, siis ILLUSIOON purskab ekraani täis ideid ja emotsioone, mis puudutavad südameid ja vaimu. Douglase esitlus

on vapustav. Film, millesarnast me oleme igatsenud." – *Mark Vincente*, „Mida k...t me üldse teame?" rezissöör.

„ILLUSIOON haarab Su südame ümbert kinni päris alguses ja ei lase enam kunagi lahti... Kirk Douglase liigutavaim ja kustumatu roll ning teise peaosatäitja/rezissööri Michael Goorjani esilekerkimine oma

generatsiooni rezissööride hulgast ühe tundlikuima visionäärina." – *Stephen Simon*, filmide „Kusagil ajas", „Milleks unenäod võivad saada?" ja „Jutuajamised Jumalaga" produtsent/rezissöör, üks www.spiritualcinemacircle.com loojatest.

Filmile järgneb aruteluring.

Soovitav osaluspanus 6€, kahekesi tulles kahepeale 9€

**

Kohtumisteni!

Peeter

peeterlepisk@lektoorium.ee

5278539

ARMASTUSE VÄLJAKANNATAMATU KERGUS: film “KUSAGIL AJAS…”

ARMASTUSE VÄLJAKANNATAMATU KERGUS: film “KUSAGIL AJAS…”

TALLINNA LEKTOORIUMIS 27. veebruaril kell 11.00: ARMASTUSE VÄLJAKANNATAMATU KERGUS: film “KUSAGIL AJAS…”

Filmis „Kohtu Joe Black`iga” ütleb isa (keda kehastab Anthony Hopkins) oma tütrele, enne kui too kohtab oma saatuslikku armastust: „Kui sa pole oma elus kedagi tõeliselt armastanud, siis sa nagu polekski elanud.”

Juhis inimese sobivuse testimisel on lihtne: kas see inimene on sinu kõige parem sõber? Kas te olete üksteise jaoks parim seltskond – lihtsalt, loomulikult, pingutamata, suhte nimel tööd tegemata? Ideaalne partner sulle selles mängus on selline, keda sa ei tahaks üheski osas muuta, kes sobib sulle täpselt sellisena, nagu ta juba on. Kellega suhe klapib, ilma,et peaks midagi klapitama;  kus dünaamiline harmoonia on juba olemas, kõik voolab justkui iseenesest, mida iganes te ka ette ei võtaks.

Tolteekide Tarkus

Selleks et voolata ja kasvada armastuses, pole vaja olla täiuslik. Armastus ei vaja teise inimese muutmist. Seepärast ärge nõudke täiust, vastasel korral ei leia te endast mingit armastust. Inimesed, kes nõuavad teiselt täiuslikkust, on väga armastusvõimetud, neurootilised. Isegi siis, kui nad armsama leiavad, hakkavad nad nõudma täiust – ja armastus puruneb sellise nõude tagajärjel.  Kui keegi armastab teid, siis olge tänulikud, kuid ärge nõudke midagi, sest ta pole kohutatud teid armastama. Kui keegi teid armastab, siis see on ime – värisege selle ime ees. Ent inimesed ei oska seda hinnata Mingite tühiste asjade pärast nad purustavad kõik võimalikud armusuhted. Kui miski tuleb, olge tänulikud. Kui midagi ei tule, siis tähendab, et see ei pidanud tulema, selle järele polnud vajadust.

See on vaistlik tunne: olles olnud kokkupuutes paljude-paljude inimestega, järsku midagi plõksatab, mida pole kunagi plõksatanud mõne teisega. Ja teievaheline sobivus on nii kindel ja nii täieline, et sa ei saa selles isegi kahelda. Isegi kui sa püüad selles kahelda, sa ei suuda – kindlustunne on tohutu. Teil pole kahtlusevirvetki, kõik on rahulik ja kaunis, meeles pole ainsatki lainesäbarat. Usaldus on täieline, täiuslik. Selles täiuslikus usalduses on õndsus, õnnistus. Isegi sellest mõeldes võite vilksamisi näha, mis see olla võib, aga kui te seda tunnete, siis on see tohutu, võrreldamatu. Koos selle plõksatusega sa jääd paigale.

OSHO

Nendel suhteteemadel inspireerib meid üksteisele oma tundeid ja mõtteid jagama  võrratute näitlejatega südantliigutav, mitmekihiline, ajatu ja elav film

Kusagil Ajas. (USA 1980, 103 min. Eestikeelsed subtiitrid)

Lummav lugu mehe ja naise vahelisest ühendusest. Ühendusest, mis ületab fantaasia. Ületab Aja enda piirid.  Otsides armastust, mida ta oma praeguses elus ei suuda leida, asub näitekirjanik Richard Collier hämmastavale teekonnale teise reaalsusesse, teise aega, teise ellu…

***

Ma justkui näeksin oma unistuste meest…

Ja mis mees see selline on, preili?

Keegi, kelle ma olen oma kujutlustes loonud... Sedasorti mees,...kellest iga naine …oma kõige sügavamates... ...ja salajasemates ..südamesoppides unistab. Ma justkui näeksin teda praegu enda ees.

Mida ma talle ütleksin...kui ta olekski tõeliselt siin?

Anna mulle andeks. Seda tunnet ei ole ma veel kunagi tundnud. Olen elanud ilma selleta kogu oma elu. On siis mingi ime, et ma Sind ära ei tundnud?

Sina oled...toonud selle esimest korda minu ellu. Kas on olemas mingigi võimalus, kuidas...kuidas saaksin Sulle ütelda, kuidas minu elu on muutunud?

Mingigi viis, kuidas anda Sulle teada, missugust...hellust oled mulle jaganud?

Nii palju on öelda, et...et ma ei suuda leida sõnu...

Välja arvatud need:

Ma armastan Sind!

Just nii tahaksin ma talle ütelda...kui ta tõesti oleks praegu siin.

***

Koht: Kopli 62 (otse „Volta“ trammipeatuses, tramm nr 1 ja 2)

Juturingi juhatab ja teesid esitab: Peeter Liiv

Osalustasu: 6 euri

Kuna ruum on piiratud, palun eelregistreeruda peeterliiv@hot.ee või 55527442

Tule koosunistama Tõelisest Armastusest!

Peeter Liiv

<<  10 11 12 13 14 [15
© 2017 MTÜ Lektoorium.