NB! Tallinna Lektooriumi algus kell 19.00

Kui üle-eelmine Lektooriumiõhtu andis üldnägemuse elueesmärgi leidmisest kui sellisest elukestva arengu viljana (toeks film “Teadvuse muutus Wayne W. Dyer`iga peaosas ja Ken Wilberi arengupsühholoogiline mudel), siis seekord jätkame süüvimist teemasse maailmamenu pälvinud “Jutuajamised Jumalaga” autori Neale Donald Walschi näitel – mida ilmestab kaasakiskuv, sügavalt liigutav mängufilm kirjaniku elust -töökaotuse tagajärjel prükkariks langenud peategelase ootamatust läbimurdest tänu oma Geeniuse (Jumala) leidmisele iseendast. Film on eestikeelsete subtiitritega.

Vt filmist  lähemalt: http://www.lektoorium.ee/videod/item/jutuajamised-jumalaga

Avateesid teemasse eneseteostuse astmetest  ja filmile järgneva Juturingi juhatamine: Peeter Liiv

Osalustasu: 6 euri

Aeg ja koht: kolmapäev, 23. märts kell 19.00 Kopli 62 (tramm 1 ja 2, „Volta“ trammipeatus)

Kuna kohtade arv piiratud, soovitav eelregisteeruda peeterliiv@hot.ee või 55527442

Soojalt
Peeter Liiv

Kolmapäeval, 30.märtsil Türil, Paide tn.6 III korrus kell 18:30

Inspireeriv ja liigutav film inimese vaimujõust. "Rahumeelne sõdalane" on hämmastavalt hea tõsielufilm, mis põhineb Dan Millmani ülimenukal novellil, mis omakorda on selgelt äratuntavate autobiograafiliste sugemetega. Andekas noor võimleja, kes püüab pääseda Olümpiamängudele, et seal võita. Dan'il on kõik, millest üks noormees unistada võib: erakordne anne, triiki täis auhinnariiul ja suur hulk tüdrukuid.

Elu muutub hetkega peale õnnetut mootorrattaavariid, mis noormehe sportlaskarjäärile sisulist lõppu tähendab. Raskes olukorras leiab Dan tuge bensiinijaamas töötavalt kummaliselt mehelt, keda ta ise kutsub Sokrateseks (Nick Nolte) ning kellest saab tema mentor ja piltilusalt Joy'lt (Amy Smart). Algab teekond, mis vaevalt kedagi külmaks jätab.

Osalustasu vabatahtlik annetus.

Kohtumisteni,
Kalev Veskimäe
5333 0099

Neljapäeval, 31.märtsil kell 18:30 (Kuressaares, Lasteaia tn.7). Arvame tihti, et ego on meie vaenlane, kelle vastu tuleb võidelda. Vaatame filmi ja arutleme kuidas egot sisemiseks ärkamiseks kasutada.

Film "The Shift" (Teadvuse muutus), mille võtted leidsid aset Kalifornia imekaunil Monterey poolsaarel, toob esile keskeas oleva inimese igatsuse elada rohkem sihipärast, südamest lähtuvat elu. Ülieduka ärimehe kriis, oma enda annetega tegelemist sooviv kahelapse ema ja tuntuks filmirežissööriks sooviva noormehe sisemine konflikt koos Wayne Dyer huvitavate tähelepanekutega on kokkupõimitud hinge liigutavaks filmiks. Lisaks inspiratsioonile, õpetab film "The Shift" meile, kuidas leida oma tõelise (hingelise) olemuse tee, mis pakub meile suurimat naudingut ja rõõmu.

Osalustasu 6 €

Kohtumisteni,
Kalev Veskimäe
5333 0099

TALLINNA LEKTOORIUMIS KOLMAPÄEVAL, 16. veebruaril kell 18.30 TANTRA SALADUS. Videomaterjalid.

Ingvar Luhaääre loeng „Sissejuhatus tantrasse“

Meie teenekas tantra-uurija, mitmete seksuaaljoogat tutvustavate raamatute („Tantra“, „Meditatiivne seksuaalsus“ jt) autor  tutvustab tantra-kultuuri erinevaid vorme maailmas läbi selle ajaloo, illustreerides seda ka vastavate videomaterjalidega. Loengule järgneb Juturing.

Osalustasu: 6 euri

Aeg ja koht: kolmapäev, 16. märts kell 18.30 Kopli 62 (tramm 1 ja 2, „Volta“ trammipeatus)

Kuna kohtade arv piiratud, soovitav eelregisteeruda peeterliiv@hot.ee või 55527442

Lektoorium Tartus, Küütri 14 teise korruse seminariruumis, teisipäeval, 15.märtsil, kell 18:30

Tartu Lektooriumis aasta alguses hoo sisse saanud suhte-ja armastusearuteludes settinust inspireerib kokkuvõtet tegema OSHO videovestlus „MIKS ON SUHTLEMINE NII KEERULINE, ERITI ARMASTAJATE VAHEL?“ (90 min., eestikeelsed subtiitrid)

Inimesed on protsessid, mitte asjad. Suhted tapab see, kui hakkad teist iseenesestmõistetavalt võtma.

Armastus ja meditatsioon on kaks teineteist tasakaalustavat tiiba. Oled õppinud selgeks tähtsaima asja elus, kui oskad pingutuseta libiseda ühest seisundist teise. Meditatsioonist armastusse ja tantsust üksiolekusse. Sa ei saa hävitada oma teist poolt.
Isegi armastus on vabaduse kõrval teisejärguline, vabadus on ülim väärtus. Armastuse võib ohverdada vabaduse eest, ent vabadust ei saa ohverdada armastuse eest.

Inimestel on teatud alateadlik igatsus petliku lohutuse järele. Kui sa tahad olla rahus eksistentsiga, siis kõigest, mis on võlts ja põhineb ainult uskumusel, tuleb lahti saada. –OSHO

Missugused uskumused kujundavad minu suhteid ja suhtumist armastusse?

Kas nad toetavad seda, kelleks ma olen saanud, kas nad hoiavad mind sisemise õnnetunde kursil?

Kui olen midagi taibanud, siis mis on järgmine samm?

***
India pühamees OSHO  vestab talle omasel vaimukal ja intrigeerival moel inimsuhtlemise keerukusest üldse ning mehe ja naise vahel eriti. Ta väidab, et igapäevastest asjadest rääkides ei teki nii suuri probleeme kui abstraktsemate mõistete jutuks tulles – eesotsas Jumalaga. Jumala-kesksetes religioonides on Jumal Alguses – Looja. Religioonides, kus Jumal puudub (OSHO näitel budism, jainism, taoism) – on Ta siiski olemas, aga Lõpus ja hoopis teises mõttes ja muul kujul. Jumal – see on iga inimarengu lõpp-punkt. Maailm aga sel juhul pole mitte kellegi poolt “loodud” – vaid alati olnud ja alati saab olema – lõputus arengus. OSHO jaoks oleks “loodud” maailm valmis ja lõplik – ning sellisena “igav”.
OSHO armastab pikkida oma “jutlustesse” naljalugusid ja anekdoote, mida tema õpilasedki tema jaoks kõikjalt kogusid – nii ka siin. Lisaks kutselisele filosoofiaõppejõu praktikale oli ta veel ka tohutu lugemusega (lugedes teadupärast 10-15 raamatut päevas).
OSHOt kuulates peaks ilmnema, miks ameerika kirjanik Tom Robbins on teda nimetanud “kõige ohtlikumaks meheks pärast Jeesus Kristust”, “vaimseks mässajaks”, kes oma eluajal olnud kümnetes riikides (millest ta oma läbisõitudel kiiresti välja saadeti) “preestrite ja poliitikute hirm”. Tema enda väitel tahetud teda USA vanglas ka ära mürgitada - pärast mida tema elu lõpupool oli suht haiglane ja surm varajane (ta suri 59-aastaselt).
Vt.lisaks www.lektoorium.ee

Soovitav osaluspanus 6€, kahekesi tulles kahepeale 9€.

Järgmisel kokkusaamisel, tõenäoliselt 22.märtsil, räägime tehnikatest, mis aitavad muuta ennast piiravaid alateadlikke uskumusi.

Keskendume ühele tõhusamale neist:

http://www.lektoorium.ee/videod/item/tajumiste-bioloogia-muutuste-psuehholoogia-terviku-loomine

Kohtumisteni!

Peeter

peeterlepisk@lektoorium.ee

5278539

TALLINNA LEKTOORIUMIS: ELUEESMÄRKI LEIDMAS. Film Wayne W Dyer`iga peaosas

Keskendu ükskõik millisele valdkonnale või oskusele, pühendudes järeleandmatult pidevale täiustumisele ja püüeldes kirglikult suurepärasuse poole, ning kolme kuni viie aasta möödudes tegutsed sellise pädevuse ja läbinägelikkusega, et inimesed nimetavad sind geeniuseks.

Aita inimestel nende eesmärke saavutada ja nemad on rõõmuga valmis aitama sind sinu eesmärkide suunas.

Robin S. Sharma „Teejuht inimliku suuruse juurde”

Kes on Vaimne Õpetaja? Mille poolest erineb ta „tavainimesest“? Milles seisneb tema „valgustatus“ ja kuidas see mõjub teistele inimestele, aidates neil leida oma elueesmärki...? Kuidas selleni jõuda? Miks prohvet pole kuulus omal maal?

Need on küsimused meie inimpotentsiaali lahtirullumisest ja seeläbi liikumisest üha sügavamasse täitumusse. Need on küsimused elava eeskuju erakordsest mõjust ümbritsevale – ja selle äratundmisest...

Mängufilm  Wayne W. Dyer`i – kaasaja Ameerika ühe sügavama Vaimse Õpetajaga peaosas  aitab meil tungida eneseleidmise müsteeriumisse ning selle algeid endaski tabada.

FILMIST

Filmi "Sina oled oma elu tervendaja" tegijad on valmis saanud järjekordse kunstiteosega, milles kolm kaasaja inimest tunnevad vajadust leida oma elule uus suund ja tähendus. Wayne W. Dyer uurib oma elu esimeses filmis (käsikirja autoriks on Kristen Lazarian ning režissööriks Michael Goorijan) keskeas esile kerkivat vaimset teekonda, mil püütakse leida oma elueesmärki. Võimas teadvusemuutus – ego-mustritest vabanemine, mille oleme omandanud tänu oma vanematele ja ühiskonnale ning mis mõjutab meie saavutusi - väljendub elu sellises mõistmises, mis on keskendunud teenimisele ja vastuandmisele.

Film "The Shift" (Teadvuse muutus), mille võtted toimusid Kalifornia imekaunil Monterey poolsaarel, toob esile keskeas oleva inimese igatsuse elada sihipärasemat, südamest lähtuvat elu. Ülieduka ärimehe kriis, omaenda annetele pühenduda sooviv kahe lapse ema ja tuntud filmirežissööriks saada sooviva noormehe sisemine konflikt koos Wayne W. Dyer`i huvitavate tähelepanekutega on kokkupõimitud südantliigutavaks filmiks. Lisaks inspireerivusele õpetab film meile, kuidas leida Oma Tee, mis pakub meile suurimat naudingut ja rõõmu.

Teesid ja filmile järgnev Juturing: Peeter Liiv
Film on eestikeelsete subtiitritega.
Osalustasu: 6 euri
Aeg ja koht: kolmapäev, 9. märts kell 18.30 Kopli 62 (tramm 1 ja 2, „Volta“ trammipeatus)
Soovitav eelregisteeruda peeterliiv@hot.ee või 55527442

Lektoorium Tartus Küütri 14 teise korruse seminariruumis naistepäeval, 8.märtsil kell 18:30

Mida ma julgen ütelda armastuse kohta?

Armastusel on kolm mõõdet: loomalik, jagav ja olemise seisund. Esimene mõõde kasutab partnerit vahendina, teisel juhul pole partner enam vahend ja kolmandal juhul on partner kadunud. OSHO

Kas kõikehaarav armastushetk  minevikust kiirgab minu tänasesse päeva avardumist ja loovust või hoopis endassetõmbumist ja igatsust?
Kuidas saan kirgastel hetkedel aidata soojendada päevi oma järgnevas elus?
Kuidas kirjutada ümber oma minevikku?
Mis väärtus on  meeleseisundil, mis jääb alles siis, kui „elu“ on möödas?
Nendel ja paljudel ootamatult kerkivatel suhteteemadel inspireerib meid üksteisele oma tundeid ja mõtteid jagama  võrratute näitlejatega südantliigutav, mitmekihiline, ajatu ja elav film

Kusagil Ajas. (USA 1980, 103 min. Eestikeelsed subtiitrid)

Lummav lugu mehe ja naise vahelisest ühendusest. Ühendusest, mis ületab fantaasia. Ületab Aja enda piirid.  Otsides armastust, mida ta oma praeguses elus ei suuda leida, asub näitekirjanik Richard Collier hämmastavale teekonnale teise reaalsusesse, teise aega, teise ellu…

Ma justkui näeksin oma unistuste meest…
Ja mis mees see selline on, preili?
Keegi, kelle ma olen oma kujutlustes loonud... Sedasorti mees,...kellest iga naine …oma kõige sügavamates... ...ja salajasemates ...südamesoppides unistab. Ma justkui näeksin teda praegu enda ees.
Mida ma talle ütleksin...kui ta olekski tõeliselt siin?
Anna mulle andeks. Seda tunnet ei ole ma veel kunagi tundnud. Olen elanud ilma selleta kogu oma elu. On siis mingi ime, et ma Sind ära ei tundnud?
Sina oled...toonud selle esimest korda minu ellu. Kas on olemas mingigi võimalus, kuidas...kuidas saaksin Sulle ütelda, kuidas minu elu on muutunud?
Mingigi viis, kuidas anda Sulle teada, missugust...hellust oled mulle jaganud?
Nii palju on öelda, et...et ma ei suuda leida sõnu...
Välja arvatud need:
Ma armastan Sind!
Just nii tahaksin ma talle ütelda...kui ta tõesti oleks praegu siin.

Produtsent Stephen Simon (Spiritual Cinema Circle-i rajaja ).  Lektooriumis tutvustatud filmidest on tema voolinud veel „Jutuajamised Jumalaga“, „Milleks unistused võivad saada“ ja „Väike Hing ja Päike“.

Richard Collier  -                    Christopher Reeve („Superman“- Superman)
Elise McKenna   -                   Jane Seymour („Ela ja lase teistel surra“ – Bondi „tüdruk“)
William Fawcett Robinson  -  Christopher Plummer („Helisev muusika“ – Kapten von Trapp)

Soovitav osaluspanus 6 €, kahekesi tulles kahepeale 9 €.

Kohtumisteni!
Peeter Lepisk
5278539

Naine, keda tundsid eile, pole täna enam siin. Suhtlemine tähendab, et alustad alati otsast peale, püüad jätkuvalt tuttavaks saaada. Kui sa ei taanda suhtlemist suhteks, muutub teine sulle peegliks. -OSHO

Lektoorium pühapäeval 6. märtsil kell 13:30 Atlantise konverentsisaalis:

MINU VALIKUD

Armastusel on kaks külge ja kaks poolt. Mina valin selle külje, mis ei ole ühekülgne ja selle poole, mis ei ole poolik. (Andres Luure)

Animafilm „Lamemaa“(USA 2007, 30 min., eestikeelsed subtiitrid) ja südamemeditatsioon Karunesh 2.

Valimiste päeval puhastame ja tasakaalustame eelkõige iseennast, pühitsedes oma valikut heade soovide, selge pea ja avatud südamega.
Teeme taotluse, et meie mets, maa, rahvas, riik ja kultuur on hoitud.
Maa ja taevas meis ühendatud, süda mõistusega kooskõlas.
Et püsiksime ikka ärksad ja vastutustundlikud, kuulaksime ja kasutaksime oma olemise tarkust.
Valimiste päeval, kui saab alguse uus riigivalitsemise nelja-aastane tsükkel, saame istutada sinna ka oma seemne, taotledes üha suuremat avatust uutele, puhastele energiatele, hoolimisele ja heatahtlikkusele meie riigivalitsemises.
Kas uues mõõtmes?

Karunesh 2. südamemeditatsiooni (90 min.) viib läbi Svetlana Nikolajeva.

http://www.youtube.com/watch?v=JQfwiyHwDUE

Midagi rääkida ega kellelegi maksta ei ole tarvis.

Lamemaalased elasid turvalises kahemõõtmelises maailmas. Valikuteks oli kas vasakule või paremale, ette või taha.
Nad aimasid, et on olemas ka kolmas dimensioon, aga sellest ei juletud rääkida.
Selline olukord ei jäänud kestma…

"Flatland" (Lamemaa) on animatsioonfilm, mis on ammutanud oma inspiratsiooni Edwin A. Abbott'i 1884 aastal ilmunud samanimelisest romaanist. Tegemist on kahedimensionaalse maailma eluga, mille elanikeks on geomeetrilised kujundid. Lugu räägib maailma nägemisest ja mõistmisest, esitades hulga küsimusi ning ei paku otseseid vastuseid. Vaatajal on võimalus tajuda enda ning ühiskonna seatud uskumuspiiranguid.

Film sobib nii kooliealistele lastele kui ka täiskasvanutele.

Karuneshi südamemeditatsioon on kerge liikumise ja hingamisega, enese avardamisega kõigisse nelja suunda ning samas nende nelja suuna energia koondamisega enda keskmesse. See on südame energiat avav ja tugevdav meditatsioon, mis samas ka puhastab ja tasakaalustab, koondab meie olemuse ja annab tuntava ühtsuse ja üksolemise tunde.

Tegemist on südamemeditatsiooniga, mille laiem taotlus ja eesmärk on kogemuse andmine, et südame tasandil oleme me kõik omavahel seotud ja ühenduses. Kui me vaigistame oma mõtted ja meele ning toome oma tähelepanu fookuse peast oma südame keskusesse, loome me eeldused elamiseks harmoonias ja rahus ning suhestumiseks teiste inimeste ja kogu maailmaga läbi rahu ja armastuse.

Palun pane meditatsiooni jaoks selga vabamat liikumist võimaldavad riided. Soovi korral võta kaasa matt, millel lamada ja tekk või magamiskott endale peale võtmiseks ning  vesi joomiseks.

Meditatsiooniga kaasnev liikumine on lihtne ja kerge ja ei nõua suurt füüsilist pingutust. Meditatsiooni taustaks kõlab Karuneshi loodud muusika.

Algasend. Seistes lõdvestunult, avatud silmadega, aseta mõlemad käed südamekeskusele (rinna keskosas).  Kuula oma südame rütmi, hinga rahulikult ja kergelt. Hinga oma kehasse värsket energiat ja vabasta väljahingamisel vana energia. Algab andmise ja võtmise ringkäik…

Silmapiir 8:24  Iga liikumine algab pärast nelja sissejuhatavat rütmilist heli. Kui muusika algab, hinga tugevalt sisse ja samal ajal siruta ettepoole mõlemad käed ja parem jalg. Peopesad on suunatud ettepoole, lükates vana energiat kehast välja. Sissehingamisel too käed ja jalg tagasi algasendisse, peopesad katma südamekeskust. Uuesti välja hingates korda samu liigutusi, suunates ette mõlemad käed ja vasaku jala. Jätka neid liigutusi muusika rütmis. Protsessi lõpuosas muutub muusika rütm kiiremaks.

Oluline tähelepanek: Palun ära liigu ettepoole kogu oma kehaga! Juurdununa maasse, hoia oma keset ühes ja samas punktis, liigutades ainult jalgu ja käsi.

Taevas ja Maa  8:24  Selles harjutuses hoia oma keha samas juurdunud positsioonis ning astu oma parema jalaga paremale küljele. Samal ajal siruta oma vasak käsi vasakule küljele üles (Taevasse) ja parem käsi paremale küljele alla (Maasse). Sinu vasaku käe peopesa on pööratud ülespoole ja parema käe peopesa allapoole. Sisse hingates too käed ja jalg tagasi algasendisse, käed katma oma südamekeskust. Oma järgmise väljahingamisega suuna samad liigutused vasakule: parem peopesa suundub paremal küljel ülespoole ja vasak peopesa vasakul küljel allapoole. Jätka neid liigutusi muusika rütmis.

Laienemine.  8:24 Seekord pöörad oma ülakeha, parema käe ja jala päripäeva tahapoole ning vasak käsi liigub ette ja üles. Sinu vasak jalg jääb paigale. Parema käe peopesa on suunatud allapoole ja vasaku käe peopesa ülespoole. Sisse hingates tule tagasi algasendisse. Seejärel korda samu liigutusi vastupäeva, ümber vasaku õla, suunates väljahingamisel vasaku käe peopesa alla Maa poole ja parema peopesa üles, Taevasse. Korda neid liigutusi muusika rütmis.

Ring 8:20 Selles osas liida kõik eelnevad harjutused ühtseks tervikuks. See on meditatsiooni kõige energeetilisem osa. Korda seda järjestust muusika rütmis.

Kojutulek 5:40 Istu lõdvestunult. Hingates sisse nina kaudu, lase maa tervendaval energial tõusta mööda oma selgroogu ülespoole. Suu kaudu välja hingates lase sellel energial mööda oma keha eesmist osa voolata alla Maasse. (Võid panna mõlemad käed oma südamekeskusele).

Siin ja praegu. 15:24 Heida pikali ja lase muusikal ennast juhtida täieliku lahtilaskmise ja vabanemise ruumi. Pole tarvis midagi teha ega saavutada- lihtsalt ole kohal Siin ja Paegu ning lase tervendaval ülemhelil voolata läbi kogu oma keha.

Kellad 5:30 Sulandu vaikusesse ja lase kellade helinal ennast oma kehasse tagasi tuua.

Lektoorium Tartus Küütri 14 teise korruse seminariruumis teisipäeval, 1.märtsil kell 18:30: Mina vastutan.

Mõnikord meil justkui ei ole valikut ja me kangestume jõllitama sobimatuid teeviitu. Viitadele on kirjutatud, et kui pöörad vasakule, raiutakse pea maha, pöörad paremale, puuakse üles…

Kas petta ennast või kedagi teist? Kas on olemas ka selline valik, mille kohta teeviit puudub? Kuidas seda märgata?

Kas olen valmis hüppeks oma piirangutest kõrgemale?

Inspiratsiooni aruteluks ammutame filmist „Hüpe!“ („Leap!“, USA 2009, 88 min., eestikeelsed subtiitrid)

Kui Sa oled vaadanud „Saladust“ või „Mida k…? me üldse teame“, aga oled tundnud vajadust minna „jäneseurus“ sügavamale, oled Sa valmis asuma teekonnale, mis viib Sind oluliselt kaugemale punktist, kuhu need filmid Su jätsid.

Filmi tegijad Ike Allen ja Chad Cameron on asunud uurima iidset vaimset aimdust selle kohta, et meie maailm on illusioon. Oma rännakul üha sügavamale jõudes on nad võtnud ette kosmilise seikluse iseenda reaalsuse allika poole ja läbi isiklike läbimurrete jõudnud veel suurema armastuse, külluse ja loovuseni kui nad arvasid võimaliku olevat. Oma teekonnal tegid nad avastusi, mis võivad muuta Sinugi elu sügavuti paremuse poole.

Paljude tänapäeva suurimate visionääride, teadlaste ja loomeinimeste osavõtul on „Hüpe!“ vaimu-avardav ja südant-avav film, olles samas tõeliseks väljakutseks meeltele ja tajudele.

Kui elu on illusioon, siis ei tähenda see, et sellel puudub eesmärk. Siinolemisel on oluline mõte, milleks on luua ja kogeda elu. Ma pean ennast sisemiselt muutma ja nagu võluväel muutub ka väline. Kui sa oled igavene, jumalik olend, kogu selle võimu, tarkuse ja küllusega, ei saa sa lihtsalt täringuid mängida. Sa sureksid igavusse. Kui selline olend mängib mängu, peab see olema ülim väljakutse.

Käimas on protsess. See on mõttetreening-  asjade kordaseadmine, asetades enda ümber õiged inimesed, kes räägivad sama keelt ja loevad samu raamatuid. Enda toetamine asjadega, mis meenutavad mulle minu tõde. Mõistus on lihas nagu iga teine. Me hakkame oma mõistust  sihipärasel viisil treenima.

Mäng seisneb ärkamises sellele, kes me tegelikult oleme, surematuseteadlikkuse saavutamises surelikus maailmas. Kui oled kord seda mängu mänginud, ei saa tagasi minna ja öelda, et olen siin, et elatist teenida.

Määravaks osutub ikkagi vastus küsimusele: kas teha hüpe või magada edasi?

Soovitav osaluspanus 6€, kahekesi tulles kahepeale 9€.

Kohtumiseni.

Peeter

5278539

Vaid siis, kui meil on julgust vaadata näkku asjadele just sellistena nagu need on, ilma igasuguse enesepettuse või illusioonita, moodustub nendest sündmustest valgus, mille järgi tunneme ära tee, mis viib eduni - I Ching.

“Varjuefekt” on emotsionaalselt ja visuaalselt kaasahaarav dokumentaaldraama, mis selgitab, miks allasurutud emotsioonid ja lahendamata jäänud sisemised konfliktid viivad käitumismustriteni, mille tulemusel jätkuvalt kangutatakse ametist poliitikuid, purunevad vaimustavad karjäärid, kõigub majandus ja murenevad koost miljonite inimeste elud.

Praegusel avaliku alandamise ja meedia sulatusahju- ajastul jätkab Debbie Ford tööd igas inimolendis tähelepanu pärast võistlevate vastandlike jõudude ühise olemuse paljastamisega. Koos Deepak Chopra, Marianne Williamsoni, Mark Victor Hanseni, James Van Praaghi ja mitmete teiste tänapäeva väljakutsuvamate mõtlejatega valgustab Debbie Ford oma filmis Varju varjatud väge.

Sellel elu-muutval rännakul on oma tähelepanuväärsete lugusid jutustajateks inimesed, kes on tulnud läbi kuritarvitamise ja väärkohtlemise, elanud üle rassismi, holokausti või sõja. Kohtume nendega, kes on õppinud seisma silmitsi terroriga, ravima oma haavu ja varjuefektist jagu saades võtma omaks enda kõrgemat, kangelaslikku olemust.

Et inspireerida ja julgustada vaatajaid isiklikule arenguhüppele, on Debbie Ford koostanud oma Varjutöö praktika edukaimatest protsessidest ka spetsiaalse interaktiivse versiooni „Varjuefektist“. Praktika käigus tutvustab Ford kaheksat harjutust, mis on kujundatud paljastama varjuefekti inimeste endi eludes ja esitleb neid koos isiklikke piirangute ületamise võimalustega. Filmis tutvustab ta nendest meetoditest ühte rida.

Filmi "Sina oled oma elu tervendaja" tegijad on valmis saanud järjekordse kunstitööga, kus kolm tänapäeva inimest tunnevad vajadust leida oma elule uus suund ja tähendus. Wayne Dyer, oma elu esimeses filmis (käsikirja autoriks on Kristen Lazarian ning režissööriks Michael Goorijan), uurib keskeas esile kerkivat vaimset teekonda, kui püütakse leida elueesmärki ning eripära. Võimas teadvuse muutus - ego mustritest vabanemine, mille oleme omandanud tänu oma vanematele ja ühiskonnale ning mõjutab meie saavutusi, - väljendub elu mõistmises, olles keskendunud teenimisele ja vastu andmisele.

Film "The Shift" (Teadvuse muutus), mille võtted leidsid aset Kalifornia imekaunil Monterey poolsaarel, toob esile keskeas oleva inimese igatsuse elada rohkem sihipärast, südamest lähtuvat elu. Ülieduka ärimehe kriis, oma enda annetega tegelemist sooviv kahelapse ema ja tuntuks filmirežissööriks sooviva noormehe sisemine konflikt koos Wayne Dyer huvitavate tähelepanekutega on kokkupõimitud hinge liigutavaks filmiks. Lisaks inspiratsioonile, õpetab film "The Shift" meile, kuidas leida oma tõelise (hingelise) olemuse tee, mis pakub meile suurimat naudingut ja rõõmu.

TALLINNA LEKTOORIUMIS: ZEN-BUDISM – VÄRAV KOHALOLU VÄESSE. Film “Rahumeelne sõdalane”

Zeni nurgakiviks on tõdemus, et sansaara ületamiseks (kannatustest vabanemiseks) tuleb igapäevast elu mõtestada ja elada häirimatu, eetilise, virge olendina. Zen viib inimeses spontaan-intellektuaalse reaktsiooni täiuseni. Zen-meistrite loetelu, kes on silma paistnud täpsuse ja lihtsusega oma mõtete väljendamisel, on pikk. Nad eelistavad paradoksiloogikat tavatõdesid ja -väärtusi pakkuvale formaalloogikale, kuna see blokeerib meis intuitsiooni.

Wikipeedia

• Kuidas jõuda kohalolus varjuva väeni?
• Kuidas jõuda impulsiivse loovuseni endas ja inimsuhtluses?

Zen kui kaemusbudalus (zen---chan---dhyana=meditatsioon ehk kaemus) sündis Hiinas VI sajandil taoluse ja budaluse piiril kui “otsetee” ärkamisse; mitte “näpp, mis osutab Kuule”, vaid adepti asetamine “nägupidi vastu Kuud”… Endakssaamise jõulisust zenis väljendab tuntud “nõuanne”: “Kui kohtad oma teel Buddha – tapa ta!” Ka budaluse põhiürikuid, mida aastasadu hoolega hoitud ja ümber kirjutatud, peab zen “paberipahnaks, millega pühkida näolt mustust…” Zeni jõudes läände XX sajandi 60ndatel sai sellest küllap osa ka tollasest vaimsest massikultuurist, mis alles avastas elukestva arengu tegelikkust, romantiseerides või lausa müstifitseerides Ida Tarkust…Samal ajal kui zen “pole midagi erilist” ja alles “algab satorist (valgustumisest)”, sest alles sellest alates saab meie areng sisse tõelise hoo…Teisalt selgus, et Lääne kõikelamendavale “egole” ei mahu pähe pähe, et keegi inimesena kuskil võiks olla temast teadlikum, sügavam…Eelmaitset zeni tulekust olid  andnud juba J. Krishnamurti raamatud, omamoodi klassikalise aluse rajasid D.T Suzuki “Esseed zen-budismist” jne. Kaasajal on zenbudalik “totaalsus” leidnud mõnetist väljundit mh Eckhart Tolle “kohalolu-doktriinis”. Tõepoolest, kui “olen kohal”, olengi juba teadvel ehk kaemuslik (meditatiivne), tegelikkust selle “olemuseni” läbistav… Sedasama lakkamatut teadveolu kui Peeglisarnast Tarkust rõhutab ka OSHO…

Zeni esmasiht: peatada “pudrukatel” meie peas – “purjus ahv, keda on nõelanud herilane”…- mis võimaldab ärgata loovatel impulssidel meis, mis tulevad Tundmatust ja on seega meile endilegi ootamatud, üllatavad.  Alles pärast seda saab meis ärgata ka Tunnistaja – Vabaduse, Mängiva Inimese võti.

Zen-vaimus kulgeb ka seekordne videomaterjal teema sügavamaks avamiseks – film “Rahumeelne Sõdalane” (eestikeelsete subtiitritega)– mille pealkiri juba ise on zenilikult paradoksaalne, ühendades vastandeid – mis on igasuguse Tarkuse alus. Veel “zenilikke” oksüümorone: Kirglik Meelerahu, Mürisev Vaikus, Pingusetu Pinguldus, aga ka omakeelest - “kuradi hea”, “jõle (jube) ilus” jms. Zen võib olla ka šokiteraapia” – nagu nähtub filmistki - , kus Meister õigel hetkel õiges kohas teeb õige liigutuse….

"Rahumeelne sõdalane" on hämmastavalt hea tõsielufilm inimese vaimujõust, mis põhineb Dan Millmani ülimenukal autobiograafiliste  sugemetega  romaanil. Nimelt võitis ta 1964. aastal maailmameistritiitli batuudil, samuti on ta töötanud võimlemisinstruktorina Stanfordi ülikoolis. Dan Millmann (sündinud 1946) on üle kümne  raamatu autor, millest populaarseim ongi tema romaan "Way of the Peaceful Warrior" ("Rahumeelse sõdalase teekond" - 1980) - romaan sellest, kuidas andekas noor võimleja Dan püüab pääseda olümpiamängudele, et seal võita. Tal on selleks kõik eeldused, millest üks noormees unistada võib: erakordne anne, triiki täis auhinnariiul ja suur hulk tüdrukuid.

Elu muutub hetkega peale õnnetut mootorrattaavariid, mis noormehe sportlaskarjäärile kriipsu peale tõmbab. Raskes olukorras leiab Dan tuge bensiinijaamas töötavalt kummaliselt mehelt, keda ta kutsub Sokrateseks (Nick Nolte) ning kellest saab tema Vaimne Õpetaja; samuti naiseliku saladust kiirgavalt  Joy'lt (Amy Smart). Algab teekond, mis vaevalt kedagi külmaks jätab.

Peacful Warrior on inspireeriv film, mis võib muuta elusid – Sting

Sissejuhatus, Juturingi juhatamine, teesid: Peeter Liiv

Osalustasu: 6 euri

Koht ja aeg: kolmapäev, 2.märtsil kell 18.30 Kopli 62 (Otse „Volta“ trammipeatuses, tramm nr 1 ja 2)

Kuna ruum on piiratud, palun eelregistreeruda peeterliiv@hot.ee või 55527442.

Soojalt
Peeter Liiv

Lektoorium Tartus Küütri 14 teise korruse seminariruumis kolmapäeval, 23. veebruaril kell 18:00

LOOMISE JULGUS

Õhtu juhatab sisse teadjamees Arvi Pikner arutlusega sellest, mis suunas me inimesena liikumas võime olla. (45 min)

Kuidas me  oma reaalsust loome?
Kuidas seda teadlikult kujundada?
Mismoodi toimub koosloomine?
Missugused ohud ja võimalused on praeguses, kolmandas mõõtmes ?
Mismoodi toimub loomine viiendas mõõtmes?

Reaalsus on pelgalt illusioon, kuigi väga kangekaelne.“Albert Einstein
„Aatomid ei ole asjad, nad on ainult tendentsid.“Werner Heisenberg
Maailm ei ole koht, vaid meeleseisund.

Kui elu on illusioon, siis ei tähenda see, et sellel puudub eesmärk. Siinolemisel on oluline mõte, milleks on luua ja kogeda elu. Ma pean ennast sisemiselt muutma ja nagu võluväel muutub ka väline. Kui sa oled igavene, jumalik olend, kogu selle võimu, tarkuse ja küllusega, ei saa sa lihtsalt täringuid mängida. Kui selline olend mängib mängu, peab see olema ülim väljakutse. (filmist „Leap!“ (Hüpe!))

Kujutlusvõimel avarduda ning uutel vaatenurkadel kujuneda aitab fantastiline ja liigutav armastusfilm  "What Dreams May Come" (Milleks unenäod võivad saada). 1998, 109 min., eestikeelsed subtiitrid. (Produtsent Stephen Simon („Kusagil ajas“, „Jutuajamised Jumalaga“, „Väike hing ja päike“…))

Filmile järgnevad teepaus ja jutupulgaring, kus on võimalik jagada tekkinud mõtteid ja tundeid , inspireerida teisi ja vaimustuda ise…(ca. 60 min)

Osaluspanus 6€, kahekesi tulles kahepeale 9€.

Kohtumiseni!
Arvi,  Peeter.52
78539

…jah, magada... Võib-olla undki näha?

Siin ongi konks. Sest see, mis unenäod meil võivad tulla selles surmaunes, kui maise möllu puntrast pääseme, - see paneb kõhklema; siin peitub põhjus, miks viletsusel iga on nii pikk… …nii kaalutlus teeb pelgureiks meid kõiki ja südiduse loomulikust jumest saab nukra mõtte põdur kahvatus ning lennukad ja tähtsad ettevõtted teelt targutuste tõttu kalduvad ja kaotavad teo nime…
Shakespeare, Hamlet, 3.1., Georg Meri tõlge.

Film põhineb Richard Matheson-i samanimelisel novellil. Pärast oma laste hukkumist üritavad Chris Nielson (Robin Williams) ja tema naine Annie (Annabella Sciorra) oma eluga küll edasi minna, kuid leiavad, et see ei ole sugugi kerge. Annie on eriti liimist lahti ning viimase hoobi annab talle ühel päeval saabunud teade, et Chris on autoõnnetuses hukkunud. „Taevasse“ jõudnud Chris saab teada, et Annie on oma elu ise lõpetanud ja teda ootab sellisel juhul hoopis teistsugune eksistentsivorm. Chris otsustab oma elu armastuse päästa needusest, mille olemasolust naine ise teadlik ei ole ning asub ohtudest palistatud teekonnale.

Rahvas nimetab võimatuks seda, mida ta varem näinud ei ole.
Mõnikord, kui sa kaotad, sa võidad...

"Suurepärane meistriteos, mis kajastab efektselt elu pärast elu kogemusi ning elu süvamat mõõdet..."

Film tunnistati parimate eriefektide Oscari vääriliseks.

SÕBRUNEMINE OMA VARJUGA

Meie Vari  kui meie Tume, Haavatud Pool on see elujõuallikas, mille äratundmise, jaatamise ja tervendamise kaudu saame teostada oma inimpotentsiaali. Šamanismis nimetati seda „hinge tagasitoomiseks“ või „abihingede“ soetamiseks. Mida võimsam Teadja (shaman), seda rohkem „abihingi“ , st seda sügavam sõprus oma varjupoolega – ja toetus sellelt. Kui Carl Jung nimetas oma Varju arhetüübi integreerimist „sellitööks“, siis Ken Wilber peab seda küpse ego põhitunnuseks: kuni projitseerime omaenda hirmu, viha, valu väljapoole, teistele, pole me veel sotsiaalselt küpsed ning oleme sunnitud elama alalises „kriisiühiskonnas“, mida motiveerib hirm, mitte rõõm, loovus, tänu, kaastunne, armastus, vabadus. Carl Jung pani oma hingeravipraktikas tähele, et piisas minimesel vaid „ära leppida“ oma Tumeda Poolega, kui temas vallandus tohutu lisaelujõud – nii Varjus endas sisalduv kui ka see, mida ta varemalt oli kulutanud selle eitamisele endas. Selleks et minna vastu Lohele, tuleb saada Kuningapojaks; selleks et saada Kuningapojaks, on hää kohtuda Võluriga, kes meid „varjusurmast“ äratab... Üheks võimsaimaks Võluriks inimkultuuris on Kunst. Nõnda toetab ka meid selle õhtu eneseuuringuis film – „Varjuefekt“, mille ümber Juturingis oma mõtteid ja tundeid jagada. Film on eestikeelsete subtriitritega.

Sissejuhatus, Juturingi juhatamine, teesid: Peeter Liiv

Osalustasu: 6 euri

Koht ja aeg: pühapäev, 20. veebruar kell 11.00  Kopli 62 (otse „Volta“ trammipeatuses, tramm nr 1 ja 2, parkimine Volta ja Kungla tn vms)

Kuna ruum on piiratud, palun eelregistreeruda peeterliiv@hot.ee või 55527442.

Soojalt
Peeter Liiv

MÕTTEID VARJUEFEKTIST

Kui me ei lase oma tumedal poolel ohutul viisil end väljendada, hakkab see kuhjuma ja sellest saab võimas jõud, mis on suuteline hävitama nii meie kui ka teiste elusid.

Elu põhineb vastandipaaride kooseksisteerimisel. Meie vari peidab alati end iseenda eest. Selle asemel, et oma pimedusega silmitsi seista, projitseerime need omadused teistele.

Sest see, millele sa vastu seisad, jääb püsima. Kui sina ei tegele oma varjuga, tegeleb tema sinuga. Hävitusliku mustri ignoreerimise hind on see, et sa hävitad end seestpoolt. Sa ei plahvata, vaid varised kokku.

On ülimalt oluline ära tunda ja väljendada igasugust valu. Muidu jääb see meie sisse, laienedes meie kehas, põhjustades reaktsioone ja elamist mitteteadlikult. Lahendamata probleemid inimeste kehas, nende emotsioonid on otseselt seotud nende füüsilise keha, tervise ja heaolutundega, nende üldiste tervisliku olukorraga.

Olla inimene tähendab omada katsumusi. Ja et kõik on kogenud mingit traumat. Ja kui oleme vaprad, siis näeme, et iga kogemus on kulda väärt.

Me näeme neid asju kui hirmsaid kogemusi, jubedaid kogemusi, tumedaid kogemusi, kui nad tegelikult on valgustavad kogemused. Sest need aitavad meil olla need, kes me oleme. Need aitavad meil olla kaastundlikud, need aitavad meil olla andestavad, need aitavad meil vaadata asjadele hoopis teisiti.

Meie sügavaim hirm ei ole see, et me oleme ebapiisavad. Meie sügavaim hirm on see, et me oleme piiritult võimsad. See on meie valgus, mitte meie pimedus, mis meid hirmutab.

Me ei saa võidelda pimedusega pimeduse vastu, kuid me saame tule põlema panna. Kogu varjutöö eesmärgiks on viia meid punkti, kus me oleme valmis andeks andma.

Andestamise ja leppimise vahe on, et andestamine on see, kui näed teise inimese tõelist südant. See läheb tegudest sügavamale ja kellegi süüdistamisega  piirame vaid enda armastust. Andestamine kingib meile selle, et me teeme end sellega vabaks.

Kui sa tahad tõelist meelerahu, loovust, lahkust, kaastunnet ja rõõmu, siis sa pead mõistma oma varju ja sellega leppima ning sellest rõõmu tundma.    Kui varjud oskaksid rääkida, siis nad ütleksid meile, et meie valgus saab särada vaid siis,  kui oleme omaks võtnud pimeduse, et igas haavas leidub tarkus, et meid ootab suurem tulevik. Et meie valu pole isiklik, vaid kuulub kõikidele elavatale inimestele. Et elu on imeline teekond, leidmaks tasakaalu  meie inimlikkuse ja jumalikkuse vahel.

Mis oleks, kui sa teaksid oma keha iga rakuga, et sa elad vastavalt plaanile, mis on ülioluline inimkonna evolutsiooni seisukohalt. Mis siis, kui kõik see, mis leiab praegu aset ja su ego ideaalidega kokku ei lähe, on selleks, et aidata sul välja astuda oma kõige mustemate mõtete kitsikusest  oma kõige suurema unistuse suursugususse?

www.theshadoweffect.com

*Lektoorium Tartus Küütri 14 teise korruse seminariruumis teisipäeval,

15.veebruaril kell 18:30:*

Teadvuse nihe egokesksetest ambitsioonidest ja hirmust elule tähenduse ja mõtte leidmise suunas.*

Osaleme võimalusterohkes ja järjest kiirenevas muutuste protsessis, kus tähelepanuväärselt ja teenimatult suur roll on hirmul.

Kuhu mina selles muutuste protsessis olen jõudnud või kuhu ta mind on kandnud?

Kas ma tean kedagi, kellel on alatasa kulm kortsus ja kiire, kes on hoolimatu või kelle elu libiseb mööda asjade saamise nimel? Kedagi, kes ei ela mitte enda, vaid kellegi teise elu? Või sunnib hoopis kedagi teist enda elu elama? Kuidas olen mina sellega kõigega seotud? Mis on minu jaoks tegelikult oluline? Kuidas leida oma teed, kui ümberringi kõik kohutaval kiirusel muutub?

Nendel ja veelgi huvitavamatel, kohapeal kerkivatel teemadel inspireerib meid arutlema Michael Goorjani *(„Illusioon", „Sina oled oma elu tervendaja")*hingestatud ja vaimustav spirituaalne armastusfilm „Teadvuse muutus"(2009, 120 min.) Seekord omapäraselt õpetlikust vaatenurgast lähtudes.

„Teadvuse muutuses" osaleme me kolmes modernses kriisielus, mille sisse on hämmastaval viisil põimitud vaimse õpetaja Wayne Dyeri elutarkused.

Kord võimendamas, kord tähendust andmas, kord vihjamas võimalikele seostele ja lahendustele...

Noor ema, kes hoolitseb kõigi teiste eest peale iseenda, saavutusnarkomaanist mees, kes on vaimustav kõiges muus peale oma abielu ja filmitegija, kes otsib meeleheitlikult võimalusi, mis aitaksid tal ennast väärtuslikuna tunda. Iga elu on oma murdepunktis, muutuses- valikus, kus tuleb otsustada, mis on tegelikult oluline. Elu alguses järgime ego poolt kaardistatud rada, mille sihiks on auahned plaanid, võistlus ja püüdlused. Kui koidab keskiga, leiame ennast liigagi tihti randununa üksikutes ja kõledates paikades, mida me ei ole kunagi kavatsenud külastada. Meie kurbus ja pettumus ütlevad meile, e oleme teinud vale valiku. Keskeas tuntav igatsus uuenemise järele on justkui tuule pöördumine või tõusu ja mõõna vaheldumine .

Elus toimuv nihe, teadvuse muutus ambitsioonidest tähenduse suunas, juhatab eesmärgi ja tõelise enda taasleidmise rajale. See on puhastusprotsess, mis järgneb enesekaotusele.

Planeedil on toimumas oluline teadvusnihe, millele on vihjatud seoses 2012 aasta ja Maiade kalendri lõpuga. Kui see nihe on toimunud piisavalt suure hulga inimeste teadvuses, muutub kogu maailm. Usun, et kui 10 miljonit inimest vaatab seda filmi ja oma elu lähtuvalt enda olemusest muudab, toimub kvantfüüsikas „faasisiirdeks" nimetatav protsess- kriitilise massi ületamisel algav uus, vääramatu ümberkorraldumine, millega ülejäänud osakesed iseeneslikult ühinevad.

Kui Sa taipad, et sa ei tegutse mitte sellepärast, et keegi midagi Sinu heaks teeks, vaid sa tegutsed sellepärast, et elad oma elu eesmärki- võid sellise armastusega valgustada kogu maailma. Sel viisil toimib see minu elus. *—Wayne Dyer*

Kui tahad, et uksed Su elus oleks avatud, eemaldad end sellest, mida ego ütleb ja võimaldad endal elada lähtuvalt enda olemusest. Elu muutub oluliste väärtuste läbielamiseks mida Laozi sõnul on neli:

esimene on austus kõige elava vastu; teine on avameelsus ehk lihtsalt ausus; kolmas on leebus, mis elus avaldub lahkusena; neljas on toetus, mis avaldub teenimisena, teistele teenete pakkumisena. Niimoodi mõtlemine tähendab elamist tähenduses.

Hommiku sõnumid on sellest, mida saad ja ei saa teha, kuidas ühiskond sind määratleb. Elu pärastlõunal, pärast teadvusemuutust, on ühenduse saamine energiaga, mis hoolitseb kõige eest ja vajame vaid väärtuste tõekselamist.

Sügaval meis on koht, mis tahab tunda rahulolu. See tahab teada, et mu elu on midagi muutnud, et olen jätnud selle koha, selle planeedi, millel elasin, endast maha paremana, kui siia saabusin, et minu olemasolu puudutas sügavalt kellegi elu.

Asi ei puuduta vanust ega eneseleidmist - kus iganes oled, ükskõik kuivana, oled oma elu muutmisest vaid mõtte kaugusel.

Luuletaja Hafizilt on suurepärane tsitaat: „Isegi pärast kogu seda aega ei ütle Päike kunagi Maale, et oled mulle võlgu."

Soovitav osaluspanus 6€, kahekesi tulles kahepeale 9€