pais

SÕBRUNEMINE OMA VARJUGA

on Reede, 18 Veebruar 2011. Posted in Arhiiv

SÕBRUNEMINE OMA VARJUGA

SÕBRUNEMINE OMA VARJUGA

Meie Vari  kui meie Tume, Haavatud Pool on see elujõuallikas, mille äratundmise, jaatamise ja tervendamise kaudu saame teostada oma inimpotentsiaali. Šamanismis nimetati seda „hinge tagasitoomiseks“ või „abihingede“ soetamiseks. Mida võimsam Teadja (shaman), seda rohkem „abihingi“ , st seda sügavam sõprus oma varjupoolega – ja toetus sellelt. Kui Carl Jung nimetas oma Varju arhetüübi integreerimist „sellitööks“, siis Ken Wilber peab seda küpse ego põhitunnuseks: kuni projitseerime omaenda hirmu, viha, valu väljapoole, teistele, pole me veel sotsiaalselt küpsed ning oleme sunnitud elama alalises „kriisiühiskonnas“, mida motiveerib hirm, mitte rõõm, loovus, tänu, kaastunne, armastus, vabadus. Carl Jung pani oma hingeravipraktikas tähele, et piisas minimesel vaid „ära leppida“ oma Tumeda Poolega, kui temas vallandus tohutu lisaelujõud – nii Varjus endas sisalduv kui ka see, mida ta varemalt oli kulutanud selle eitamisele endas. Selleks et minna vastu Lohele, tuleb saada Kuningapojaks; selleks et saada Kuningapojaks, on hää kohtuda Võluriga, kes meid „varjusurmast“ äratab... Üheks võimsaimaks Võluriks inimkultuuris on Kunst. Nõnda toetab ka meid selle õhtu eneseuuringuis film – „Varjuefekt“, mille ümber Juturingis oma mõtteid ja tundeid jagada. Film on eestikeelsete subtriitritega.

Sissejuhatus, Juturingi juhatamine, teesid: Peeter Liiv

Osalustasu: 6 euri

Koht ja aeg: pühapäev, 20. veebruar kell 11.00  Kopli 62 (otse „Volta“ trammipeatuses, tramm nr 1 ja 2, parkimine Volta ja Kungla tn vms)

Kuna ruum on piiratud, palun eelregistreeruda peeterliiv@hot.ee või 55527442.

Soojalt
Peeter Liiv

MÕTTEID VARJUEFEKTIST

Kui me ei lase oma tumedal poolel ohutul viisil end väljendada, hakkab see kuhjuma ja sellest saab võimas jõud, mis on suuteline hävitama nii meie kui ka teiste elusid.

Elu põhineb vastandipaaride kooseksisteerimisel. Meie vari peidab alati end iseenda eest. Selle asemel, et oma pimedusega silmitsi seista, projitseerime need omadused teistele.

Sest see, millele sa vastu seisad, jääb püsima. Kui sina ei tegele oma varjuga, tegeleb tema sinuga. Hävitusliku mustri ignoreerimise hind on see, et sa hävitad end seestpoolt. Sa ei plahvata, vaid varised kokku.

On ülimalt oluline ära tunda ja väljendada igasugust valu. Muidu jääb see meie sisse, laienedes meie kehas, põhjustades reaktsioone ja elamist mitteteadlikult. Lahendamata probleemid inimeste kehas, nende emotsioonid on otseselt seotud nende füüsilise keha, tervise ja heaolutundega, nende üldiste tervisliku olukorraga.

Olla inimene tähendab omada katsumusi. Ja et kõik on kogenud mingit traumat. Ja kui oleme vaprad, siis näeme, et iga kogemus on kulda väärt.

Me näeme neid asju kui hirmsaid kogemusi, jubedaid kogemusi, tumedaid kogemusi, kui nad tegelikult on valgustavad kogemused. Sest need aitavad meil olla need, kes me oleme. Need aitavad meil olla kaastundlikud, need aitavad meil olla andestavad, need aitavad meil vaadata asjadele hoopis teisiti.

Meie sügavaim hirm ei ole see, et me oleme ebapiisavad. Meie sügavaim hirm on see, et me oleme piiritult võimsad. See on meie valgus, mitte meie pimedus, mis meid hirmutab.

Me ei saa võidelda pimedusega pimeduse vastu, kuid me saame tule põlema panna. Kogu varjutöö eesmärgiks on viia meid punkti, kus me oleme valmis andeks andma.

Andestamise ja leppimise vahe on, et andestamine on see, kui näed teise inimese tõelist südant. See läheb tegudest sügavamale ja kellegi süüdistamisega  piirame vaid enda armastust. Andestamine kingib meile selle, et me teeme end sellega vabaks.

Kui sa tahad tõelist meelerahu, loovust, lahkust, kaastunnet ja rõõmu, siis sa pead mõistma oma varju ja sellega leppima ning sellest rõõmu tundma.    Kui varjud oskaksid rääkida, siis nad ütleksid meile, et meie valgus saab särada vaid siis,  kui oleme omaks võtnud pimeduse, et igas haavas leidub tarkus, et meid ootab suurem tulevik. Et meie valu pole isiklik, vaid kuulub kõikidele elavatale inimestele. Et elu on imeline teekond, leidmaks tasakaalu  meie inimlikkuse ja jumalikkuse vahel.

Mis oleks, kui sa teaksid oma keha iga rakuga, et sa elad vastavalt plaanile, mis on ülioluline inimkonna evolutsiooni seisukohalt. Mis siis, kui kõik see, mis leiab praegu aset ja su ego ideaalidega kokku ei lähe, on selleks, et aidata sul välja astuda oma kõige mustemate mõtete kitsikusest  oma kõige suurema unistuse suursugususse?

www.theshadoweffect.com

© 2020 MTÜ Lektoorium.