pais

Tallinnas - TEADVELE ÄRKAMINE ÖÖ- JA PÄEVAUNEST

on Pühapäev, 25 Märts 2012. Posted in Arhiiv

Tallinnas - TEADVELE ÄRKAMINE ÖÖ- JA PÄEVAUNEST

TEADVELE ÄRKAMINE ÖÖ- JA PÄEVAUNEST

Ammu on tähele pandud, et oma meeleliigutustega samastuva inimese elu muutub omamoodi „unenäoks“, looritatud näivuseks, mida ta ei valitse, vaid mis valitseb teda. Sama uneelus – mida valitsevad vaid üksikud. Ometigi polegi see kunst nii raske – koos sellega kaasuvate tohutute võimalustega kogemiseks, nautimiseks, arenguks.

Millised on unenägude põhiliigid? Kuidas neist „ärgata“? Miks nimetatakse meie poolt juhitavat unenägu „ületamatuks seikluseks“ – võrreldes mis tahes muu seiklusega Maa peal? Kui unenäost on ärgatud, siis kuidas ärgata teisestki – eluunenäost endast, milles enamik meist teadvusetult põõnab? Kuidas asuda sedagi teadlikult juhtima – alul oma isiklikus, seejärel ühises, sotsiaalses elus üheskoos?

Teemat ilmestab animafilm  „ÄRKAV ELU“ (99 minutit, eestikeelsed subtiitrid)

See film on eriskummaline juba oma anima-vormilt: äärmiselt elav, lainetav, dünaamiline maailm, oivaline vorm unenäolisusele... Ja selles „unes“ ilmub justkui „maailma (unenäkku?) heidetud“ peategelasele üksteise järel Õpetajaid, üks omanäolisem kui teine. Jääb mulje, et siin esitatakse – lühidalt ja selgelt –kaasaja maailma filosoofilise, sotsiaalse, müstilise jms mõtte „eesliin“... sekka mõni unikaalne raevunud retsidivist, mõni stoiline enesesüütaja, mõni enesetapja, revolutsioonile õhutaja, kamp terroriste, surnu jt– kõik üllatavalt elavas, kirglikus olekus nagu „selgele unenäole“ kohane. Antakse konkreetseid juhiseid ka „unes ülesärkamiseks“, et seejärel asuda seda juhtima - koos sellega kaasuvate uskumatute seikluste, naudingute jms väljajoonistamisega...

Siin noppeid kangastunud Jutuvestjate sõnavoost:

Asja mõte on püsida pideva lahkumise seisundis, samas koguaeg saabudes...

Ma kardan et me oleme kaotamas kirglikult elamise tõelisi voorusi, enda olemuse eest vastutuse võtmist, arenemist ning selle üle rõõmu tundminst.

Sartre ütles ühes intervjuus, et tal pole elus olnud ühtki meeleheitepäeva. Eksistentsialiste lugedes ei teki ahastusetunnet, pigem on see midagi küllastatuse, ülevoolavuse sarnast.

Huvitav on seejuures see, et arengust saab indiviidi keskne protsess. Nii luuakse uus inimene, uue isesusega, uue teadvusega. Ja selle uusinimsuse arengu väljendused võivad olla dramaatiliselt vastandlikud praegustele...Vana evolutsioon on külm, steriilne, efektiivne ja ta väljendused on sotsiaalselt vaadatuna parasiitlus, võimutsemine, moraalitus, sõda, hävitamine. Uus arengumudel annab meile inimliku tõeluse, lojaalsuse, õigluse, vabaduse. Ennast hävitav inimene tunneb end selles täiesti võõrandununa, äärmiselt üksildasena. Ta on kogu inimkonnast eemaldunud. Ta mõtleb endamisi "Ma olen hull!"

Inimene tahab kaost. Kui tõtt öelda, siis ta vajab seda kõike: masendust, tüli, mässu, mõrvu, kõike seda jubedust. Me oleme vastupandamatult sisse tõmmatud sellesse orgastilisse seisundisse, mille on loonud surm ja häving. See on meis kõigis, me pidutseme selles. Te veel maksate selle eest, mis te mulle tegite! Iga sekundi eest, mis ma selles põrguaugus veedan, panen teid aastaks elavasse põrgusse!

Me peame mõistma, et meid kontrollitakse massiviisiliselt. Esita väljakutse sellele ärilisele orjariigile!

Ühe hetke omaksvõtt tähendab kogu olemasolu omaksvõtmist.

Need hetked, mida ma kutsuksin piiripealseteks, ääremaisteks kogemusteks, on nüüd saamas normiks. Need mitmekesisused ja erinevused, mis ennist tekitasid suuri raskusi vanale meelelaadile, on tegelikult tänu oma olemusse sisenemisele tundmas ja maitsmas oma ainulaadsust. Inimene võib murda läbi sellesse ühisesse, mis neid koos hoiab.

Maailmas on kahte tüüpi kannatajaid. Ühed kes kannatavad elutusest ja teised elu üleküllusest.

Tegelikult on Platoni ja Nietzsche ning tavainimese vahel rohkem maad kui ahvi ja tavainimese vahel.Tõelise loovvaimu, kunstniku, pühaku, filosoofi sfäär on vaid harvade ulatuses.Kurat! Kreeklased olid juba 3000 aastat tagasi sama arenenud kui meie praegu.

Trikk seisneb selles, et tuleb oma ratsionaalsed, ärkveloleku võimed kombineerida unemaailma lõpmatute võimalustega. Sest kui sa suudad seda, suudad sa kõike.

Kõik oleks nagu ärkamist märkamata unes või magamist märkamata ärkvel.

Sissejuhatus teemasse ja filmile järgneva Juturingi juhatamine: Peeter Liiv.
Osalustasu: 6 euri

Aeg: kolmapäev, 28. märts kell 18.30
Koht: Tallinnas Kopli 62 (tramm 1 ja 2, „Volta“ trammipeatus)
Kuna kohtade arv piiratud, soovitav eelregisteeruda peeterliiv@hot.ee või 55527442.

Soojalt
Peeter Liiv

© 2021 MTÜ Lektoorium.