Väga tähtis moment töös iseendaga saabub siis, kui inimene hakkab tegema vahet oma isiksuse (persoona, mask) ja oma olemuse vahel.
Inimese tõeline `mina`, tema individuaalsus, võib kasvada ainult tema olemusest. Võib öelda, et inimese individuaalsus on tema olemus, suureks kasvanud, küps.
Kuid olemusele kasvuvõimaluse andmiseks tuleb enne nõrgestada pidevat survet, mida talle avaldab isiksus, sest olemuse kasvu takistused on isiksuses.”
Kas enesearengu nimel tehtavad pingutused turgutavad isiksust või olemust? Kuidas vahet teha?
Arutelu inspireerib dok.film "Mina olen Gurdžijev. Mina ei sure." (51 min., eestikeelsed subtiitrid.)
Lisapaladeks katkendid Alar Tammingu loengust "Inimese võimaliku arengu psühholoogia" Georg Gurdzijevi ja Pjotr Uspenski õpetusest.
Mul oli üks eesmärk –kogu aeg üks ja seesama: ma otsisin teed tõe juurde, mille ma ka leidsin.
Tõe juurde on olemas kolm teed, kuid ma leidsin neljanda.
Tõde on lihtne....
Inimesel on tohutud võimalused, ta võib oma elu jooksul luua ja kasvatada endas tugeva hinge, niivõrd tugeva, et see hing jääb elama peale füüsilise keha surma.
Inimene võib muutuda surematuks, kui ta seda tahab.
Kas siis igaühel pole hinge?
Hingeke on, aga hinge peab välja teenima. Küpse hingeta on inimene lihtsalt üks masin.
Tõde...
Tõelised teadmised ei saa kuuluda igaühele. See on seadus.
Teadmised on eri liiki mateeria. Kui tõelised teadmised jagada miljonite inimeste vahel, siis igaüks saab väga väikese osa, ning tõde muutub valeks.
Samas mitte keegi ei varja tõde meelega, enamus seda ei vajagi, eriti kui jutt käib tõest enese kohta.
Kõige kiirem viis vaimsete jõudude arendamiseks seisneb selles, et kannatlikult taluda subjektiivselt ebameeldivaid teiste olendite väljendumisi.
-Georgi Gurdžijev..
Eneseteadvustamine on enda kui masina uurimine, kasulike ja kahjulike loomujoonte märkamine.
Peamisteks energialekkeid põhjustavateks loomujoonteks on mehaaniline tegevus koos kohaloleku puudumisega, endale valetamine ehk kindla tõe pähe rääkimine sellest, mida ise ei tea, negatiivsete emotsioonide väljendamine neid kõrgemaks emotsionaalseks energiaks transformeerimata, ohjeldamatu rääkimine ehk lobisemine, teadveloleku puudumise vohavad kujutlused negatiivsetest stsenaariumitest...
-Alar Tammingu loengust
*
Lisapala Kabala-uurijalt:
Inimene võib tegeleda kõige automaatsega- magada, süüa, seksida, töötada... Loomalikul tasandil ei ole tal eriti valikuid. Keha on loomne ja loodus on selle õigesti programmeerinud- inimene ei saa loomalikus maailmas eriti midagi muuta. Kui tal kui loomal oleks vaba aeg, kasutaks ta seda ainult enda kahjustamiseks... Loomaliku tasandi tegemistele ilmneb tähendus alles siis, kui inimene leiab tähenduse oma elule. Tähendus ei väljendu inimese loomalikul tasandil. Keha ei saa väljuda loomalikult tasandilt, aga "mina" saab. On võimalik tajuda oma Mina tasand kõrgemal- vaimses maailmas.
Inimest ei ole võimalik veenda egoismist loobuma. Egoismi ei saa võita... teda saab ainult parandada. Loodus ütleb, kuidas: olen õnnelik sellest, et teine inimene on õnnelik. Kui seda seadust rikume, meid nüpeldatakse.
Iga rakk on egoistlik, kuid mõistab, et selleks, et elada, tuleb olla organismile kasulik. Inimeses peab sündima mõte, et ta on osa tervikust ja peab õppima armastama. Sellega tõmbame enda poole kõrgema armastuse jõu ja see muudab meid.
"Mina" jääb pärast siitilmast minekut alles, tegele selle lihvimisega, mitte mateeria ja muu loomalikuga.
Järgmisel tasandil teadvustad endale oma loomuse nõrgad kohad, aga sul ei ole nende parandamiseks enam midagi võimalik teha. Saad aru, et on maailmas palju ilusat, aga sinu loomuse piiratuse tõttu puudub sul sellele ligipääs. Praegu on võimalik kasvada. Lõpuks ka võimalik ennast "endast" välja rebida ja elada ainult praeguses hetkes.
Inimese vabadus seisneb eelkõige oma egoismist ülesaamises. See, mis sind täiega valitseb, peab hakkama sulle alluma.
Tõuseme loomaliku tasandi egoismist inimliku egoismi tasandile. See on juba vaimne tasand. Järgmistel põlvkondadel säilib side vanematega vaid siis, kui esinevad mingid ühised vaimsed eesmärgid. Kui inimene leiab oma elusihi, saab ta ühineda sarnase sihiga inimestega, et seda ellu viia. Vanemad ja lapsed e.loomalik osa ei puutu siin asjasse. Oluline on Looja avastamine ja teadvustamine... see on omavahelise sideme ja armastuse teadvustamine. Kui ühist eesmärki ei leita, ei seo lapsi ja vanemaid miski.
Viirusejärgses maailmas oskavad inimesed näha mateeriast läbi. Materiaalse ega staatuse põhjal ei anta enam hinnangut. Vaadatakse läbi prisma, mis temast kui inimesest tolku võiks olla. Kuidas ta saab aidata ühiskonnal liikuda ühinemise suunas. See, kes oma kasulikkust ühiskonnale oskab välja tuua, saab ühiskonna poolt ka vääriliselt hinnatud. Väärtuslikuks saab inimene, kes endast annab, ühendab, selgitab, juhib, edasi nügib... ühiskonna kui ühtse hinge suunas.
Järgneb aruteluring.
Pausi ajal tassike teed ja suupisted.
Lahe on, kui ühiseks näksimiseks midagi suupärast lauale tood.
Soovitav osaluspanus 10€.
Kohtumiseni!
