Kuidas märgata püüniseid ja mõista tagamõtteid?
Lektooriumi õhtu Tartus Gildi 3 teisel korrusel Heliseva Sõnumi seminariruumis
teisipäeval 11.märtsil kell 18:00: Kuidas märgata püüniseid ja mõista tagamõtteid?
Arutelu inspireerivad filmi "Kavatsus 1.osa. Ülemine korrus" (Zamõsel 2019) režissöör Dmitri Zodtšij vastused küsimustele filmi kohta ja filmis toimuva lahtiseletus (Kolõbel Duši) (28+85 min., eestikeelsed subtiitrid)
Dmitri Zodtšij:
"Kavatsus" pole loodud vaatajate rõõmuks ja selle eesmärk ei ole kellelegi meeldida, see ei paku midagi, vaid ainult teavitab.
Filmi otstarve kajastab nende ülesannete täitmist, mis puhastavad ja valgustavad teed selleni, mida võib nimetada erakordseks ja enneolematuks.
Ühiskonna korraldus, mille sarnast pole olnud ja millest kardavad mõelda kõige julgemad unistajad,
kes pidurdavad end vähemagi mõtte juures ja aimavad ette rahvamassi kisa: "Loll, see on utoopia!"
Filmi otstarve kajastab nende ülesannete täitmist, mis puhastavad ja valgustavad teed selleni, mida võib nimetada erakordseks ja enneolematuks.
Ühiskonna korraldus, mille sarnast pole olnud ja millest kardavad mõelda kõige julgemad unistajad,
kes pidurdavad end vähemagi mõtte juures ja aimavad ette rahvamassi kisa: "Loll, see on utoopia!"
Kui inimene vaatab filmi, siis toimub otsene suhtlemine tema üliteadvusega. Mitte programmeerimine, vaid just nimelt suhtlus. Teadvust ja alateadvust on võimalik programmeerida ja petta. See enamasti juhtubki, aga üliteadvusega manipuleerida ei saa.
See asub väljaspool, valest eemal, seal, kus kõik on tõeline. Sellega võib suhelda eranditult otse ja ausalt.
Miks seda teha? Inimeste teadvus on maetud erinevate katete alla, nad ekslevad ringi, väetid, kurnatud, trööstitud.
Igasugused palved, vaidlused ja veenmised on asjatud, sest igaühel on oma ambitsioonid, kogemus, arvamused, uhkus. Lubatakse endale arvamust igas küsimuses.
Ehk siis leppida kokku inimesega ja seda enam miljonitega, on mõttetu aja ja jõu raiskamine.
Kuid kokkulepe üliteadvusega on võimalik, ning see on ainus õige asi.
Loomu poolest on film nagu päästik - peale kokkulepet hakkab üliteadvus aitama oma kandjal teadvust ümber kujundada.
See asub väljaspool, valest eemal, seal, kus kõik on tõeline. Sellega võib suhelda eranditult otse ja ausalt.
Miks seda teha? Inimeste teadvus on maetud erinevate katete alla, nad ekslevad ringi, väetid, kurnatud, trööstitud.
Igasugused palved, vaidlused ja veenmised on asjatud, sest igaühel on oma ambitsioonid, kogemus, arvamused, uhkus. Lubatakse endale arvamust igas küsimuses.
Ehk siis leppida kokku inimesega ja seda enam miljonitega, on mõttetu aja ja jõu raiskamine.
Kuid kokkulepe üliteadvusega on võimalik, ning see on ainus õige asi.
Loomu poolest on film nagu päästik - peale kokkulepet hakkab üliteadvus aitama oma kandjal teadvust ümber kujundada.
Kommentaarid filmi kohta ja isiklikud sõnumid on minu jaoks nagu indikaator, mis umbkaudu näitab ühiskonna selle aktiivse osa seisundit, mida võib nimetada otsijateks. Kurb, aga enamik pöördumisi tuleb raske haigusega inimestelt, kes on üleliia igasuguseid karjaseid kuulanud ja kelle pead on sodi täis.
Või siis teine kiht - inimesed tajuvad, et ümberringi miski toimub, ning selle asemel, et otsida ühiseid teid
hädast välja, küsivad, kuhu investeerida raha, et seda mitte kaotada.
Ja on ka naljakaid pöördumisi - näiteks peale esilinastust pöördusid peaaegu samaaegselt minu poole
tulevane õigeusklik tsaar ühes eksemplaris, ja antikristus, samuti ainsas eksemplaris.
Mõlemad rääkisid midagi pateetilist, kutsusid kuhugi, ühesõnaga kiitsid heaks, olid valmis mind oma ridadesse võtma.
Ma lugesin ja mõtlesin - sellised tiitlid, selline vägi, aga elementaarseid grammatikareegleid ei suuda mõista.
Või siis teine kiht - inimesed tajuvad, et ümberringi miski toimub, ning selle asemel, et otsida ühiseid teid
hädast välja, küsivad, kuhu investeerida raha, et seda mitte kaotada.
Ja on ka naljakaid pöördumisi - näiteks peale esilinastust pöördusid peaaegu samaaegselt minu poole
tulevane õigeusklik tsaar ühes eksemplaris, ja antikristus, samuti ainsas eksemplaris.
Mõlemad rääkisid midagi pateetilist, kutsusid kuhugi, ühesõnaga kiitsid heaks, olid valmis mind oma ridadesse võtma.
Ma lugesin ja mõtlesin - sellised tiitlid, selline vägi, aga elementaarseid grammatikareegleid ei suuda mõista.
Sellised on siis praegu tsaarid ja antikristused - väikse kaliibriga.
Püüdsin vältida üheseltmõistmist, andes vaatajale suurema võimaluse tõlgendada asju omamoodi
ja olla filmis osaleja, mitte ainult pealtvaataja.
ja olla filmis osaleja, mitte ainult pealtvaataja.
***
Kui ma hakkan tegelema jamaga ja mõtlema igasugu palkadest, siis ma ei jõua valmis oma asja,
mis on tähtis, ning siis mulle aetakse muld peale.
mis on tähtis, ning siis mulle aetakse muld peale.
***
Sümbolid ja märgid ei kuulu kellelegi, sealhulgas ka teie nimetatud märk.
Seda võib kasutada igaüks, õigemini see, kes teab, kuidas seda teha.
Seda võib kasutada igaüks, õigemini see, kes teab, kuidas seda teha.
***
Aga kas sa oled selle peale mõelnud, mis saab siis, kui teilt koorem ära võtta?
Võtta ära pahed? Mis saab siis, kui sõjad lakkavad? Kui me võtame ära lõksud?
Te siis ju hakkate õgima kõike, mis on ümberringi, ja lõpuks õgite üksteist.
Teile on ju alati vähe!
Te siis ju hakkate õgima kõike, mis on ümberringi, ja lõpuks õgite üksteist.
Teile on ju alati vähe!
***
Te unustasite, et peale minu oma ja meie oma on veel lihtsalt oma.
Kollektiivne vastutus – kõik koos kannavad kellegi ühe süüd, aga saavad osa ka igaühe edust.
Mitte valelik „meie“ ja ebardlik „minu“, vaid harmooniline „oma“.
Mitte valelik „meie“ ja ebardlik „minu“, vaid harmooniline „oma“.
***
Järgneb aruteluring.
Vahva on, kui teepausi ajaks ühiseks näksimiseks midagi suupärast lauale tood.
Soovitav osaluspanus 10€.
Kohtumiseni!
Peeter
5278539