Kas inimese elu on illusioon, justkui valmis film, milles kujuteldava peategelasena etteantud stsenaariume järgida?
Või on võimalik ise stsenaariumeid kohendada, muuta, ümber kirjutada?
Järgija meelelaad võib teha laisaks oma mustri kordajaks, vastutaja meelelaad võib tuua kaasa ülemäärase stressi...
Kuidas elada nii, et elust salvestuks tähendusrikkaid filmilõike, mis on väärt uuesti vaatamist?
Arutelu inspireerib liigutav armastusfilm "Illusioon" (2003, 106 min., eestikeelsed subtiitrid)
Lugu ei lõpe Sinu päralejõudmisega, kuigi kipud nii arvama. Kõik surelik saab laiali paisatud, aga sügavad muljed jäävad alles. Viimne kui üks.
Kui me oma lugusid ise ei kirjuta, teeb seda meie eest keegi teine. Ja inimesed satuvad osalisteks täiesti ettearvamatutesse filmidesse.
Sõltumata sellest, mis suunas kellegi elu kulgeb, olenemata sellest, millises filmis ta on, kipub inimene järgima sama süžeed, sama mustrit. Ja see tähendab, et mõnikord lihtsalt peab film traagiliselt lõppema.
Millel on tähendus teekonna lõpus?
Filmile järgnevad teepaus ja aruteluring.
Lahe on, kui ühiseks näksimiseks midagi suupärast lauale tood.
Soovitav osaluspanus kuni 10€.
Kohtumiseni!
Peeter
5278539