pais

Midagi enda kanda võtta

on Pühapäev, 07 Mai 2023. Posted in Arhiiv

Midagi enda kanda võtta
Lektooriumi õhtu Tartus Gildi 3 teisel korrusel: Midagi enda kanda võtta.
Kolmapäeval 10.mail kell 18:00
 
Tõenäoliselt kevade viimane Lektoorium. 
Inspiratsiooni aruteluks ja suvisteks mõtisklusteks kauaoodatud filmist " Kavatsus" (Zamõsel, Donfilm 2019, 147 min. koos autori kommentaaridega, eestikeelsed subtiitrid)  
 
Film "Kavatsus" on deklaratsioon, teadaanne või hoiatus? Milles seisneb autori mõte? 
Pigem on see manifest. Filmil on teatud arv eesmärke, igas valdkonnas üks.
On väline nähtav eesmärk -saavutada heli, pildi ja teiste instrumentide abil see, et hammasrattad peades võbeleksid, rappuksid ja hakkaksid käima,
et kas või väike osa inimestest hakkaks kahtlema ümbritseva müra sisus ning püüaks iseseisvalt vaadata lakkamatuid valede infovoogusid kaine pilguga,
mitte läbi pealesurutud prillide.  
 
Üldised kommentaarid filmi kohta ja isiklikud sõnumid on minu jaoks nagu indikaator, mis umbkaudu näitab ühiskonna selle aktiivse osa seisundit,
mida võib nimetada otsijateks.
Kurb, aga enamik pöördumisi tuleb raske haigusega inimestelt, kes on üleliia igasuguseid karjaseid kuulanud ja kelle pead on sodi täis.
Või siis teine kiht - inimesed tajuvad, et ümberringi miski toimub, ning selle asemel, et otsida ühiseid teid hädast välja, küsivad, kuhu investeerida raha,
et seda mitte kaotada.
 

Lapsepõlves mulle meeldisid filmid partisanidest. Siis hinge läinud kujund inspireerib tänini. 
Kujuta näiteks ette - sõidab saksa soomusrong, sellel on tankid, haubitsad, tehnika, arvukalt sõdureid -
see vägi on muljetavaldav, selle ilu nimel töötas kogu Saksamaa tööstus.
Ja äkki jookseb metsast välja mingi karvakasvanud pesemata veidrik puhvaikas ja viltides, loobib soomusrongi lõhkeainega ja jookseb metsa.
Plahvatus, soomusrong jookseb rööbastelt, sõjatehnika põleb, hulganisti ohvreid, igal pool karjed.
Ellujäänud on segaduses - mis juhtus, kes see oli? Ei nime ega nägu, lihtsalt mingi veidrik puhvaikas ja viltides.
Vot see tundmatu partisani kuju on mulle inspiratsiooniks.


Ma püüan teha kõike, arvestades sellega, et mul pole liitlasi ja keegi ei tule appi. Selline Chuch'e (Põhja-Korea ideoloogia) - tuginemine oma jõule.
Tulevad liitlased abiga - tore, ei tule - siis ikkagi mitte nördida - see tähendabki Chuch'ed.
Ma tegin seda filmi arvestades, et absoluutselt kõik on selle vastu.
Püüdsin vältida üheseltmõistmist, andes vaatajale suurema võimaluse tõlgendada asju omamoodi ja olla filmis osaleja, mitte ainult pealtvaataja.

Öelge, aga kes andis teile loa tegelda niivõrd tähtsate küsimustega? Kas  teile ei tundu, et te võtate enda kanda liiga palju?
O jaa, just nii - ma võtan enda kanda palju, paraku keegi ei keela ka teil võtta enda kanda kas või midagi.
Kui te oleksite võtnud, siis ka mina poleks võtnud liiga palju.
Kuid samas on ka nüansid - ei piisa võtmisest, peab veel tegema.
Ja õigust ei anna kunagi mitte keegi, see hangitakse iseseisvalt.
 
Teepaus, aruteluring... 
Vahva on, kui ühiseks näksimiseks midagi suupärast lauale tood.
Soovitav osaluspanus kuni 10€.
Peeter
5278539
© 2023 MTÜ Lektoorium.