Ma ei näe, mis on mägede taga, mis on teekäänakute taga, mis on teispool orgusid, teispool metsi, aga ma pean teadma suunda. Ja see suund on minus endas olemas. See suund on otsekui mingi heli, mingi toon, mida ma ei tohi kaotada. See on kõige tähtsam. See on peamine. Ja kõik muu tuleb.
-Fred Jüssi
Lektooriumi õhtu Tartus Heliseva Sõnumi seminariruumides Gildi 3 teisel korrusel kolmapäeval 26.oktoobril kell 18:00
Oma rada ja üldine hüve.
Kogu vaimustava turunduse ja enasemüügi taustal- kuidas märgata ja hoida oma helinat, oma suunda, oma....
ja samas panustada parasjagu ka üldise hüve nimel?
Arutelu inspireerimiseks film "Hüvasti, Christopher Robin!" 107 min., eestikeelsed subtiitrid
Kes ei oleks olnud vaimustuses karupoeg Puhhist, tema vahvatest sõpradest ja õnnelikust elust Saja Aakri Metsas... ja kes on vaevanud ennast mõttega, et Christopher Robin e. Moon ei olnud sugugi õnnelik, kui ta sai aru, et ta isa oli temaga kaasa mänginud vaid selleks, et raamatule ainest juurde saada? Mida tahtis Christopher Robin, mis talle meelehärmi valmistas ja kuidas see tema elukäiku mõjutas?
Nagu ikka, on maailma lummanud lugude taga teinegi lugu, mida ei saa pidada väheoluliseks. Kas sealt võiks leida midagi tähelepanuväärset ka oma helina ja suuna leidmisel?
*
On asju, mis eristavad mind teistest ja asju, mis teevad mind selleks, kes ma olen.
*
Kui sa teed asju, mida sa pead tegema, siis leiad tee.
*
"Puhh?" sosistas Notsu.
"Mis on, Notsu?"
"Ei midagi," ütles Notsu ja võttis Puhhil käest kinni, "lihtsalt kontrollisin, et oled olemas"
*
Päev, mille veedad sõbrata, on nagu pott, milles pole kübetki mett.
*
Minu kõige ilusam päev on see, mille ma veedan sinuga, sellepärast on mul täna jälle ilusaim päev.
*
Sa ei saa kogu aeg ühes metsanurgas istuda ja oodata, millal keegi sulle külla tuleb- sa pead ise kellelegi külla minema.
Järgneb teepaus ja aruteluring.
Osaluspanus kuni10€.
Lahe on, kui ühiseks näksimiseks midagi (puhhilikku?) lauale tood.